MapInfo ei ruuli! :-C

Olen terve tänase päeva istunud instituudis arvuti taga ja MapInfo arvestustööga pusserdanud. Kõht uriseb, silmad on väsinud ja muidu zombi olla. :-(  Tahaksin siiski nii palju veel teha, et kommentaarid juurde kirjutada ja koge see kupatus ära saata. Vastik töö, aga tuleb ära teha.
Lica helistas natuke aega tagasi ja kutsus mind maale külla sel nädalal. Nii väga tahan minna, aga koolitööd hoiavad mind linnas. Kahe nädala pärast on biokeemia eksam, kuid ma pole õppimagi hakanud. Siis veel kursatöö ja oh mis kõik veel…. Sel nädalal peaksin oma arvuti ka kätte saama. Ostsin endale koju lõpuks arvuti, sest ilma enam ei saa. Internetti veel sisse ei pane, saab ka ilma hakkama. Peaasi, et kirjatööd saaks tehtud. Teha on nii palju, aga aega on nii vähe. Kuhu sa, kallis aeg küll kaod?

 

Asjalik esmaspäev :-)

Täna olen igati tubli olnud: käisin loengus, siis vitsutasin Püssikas lõunat süüa (kook oli ülihää! :-), tagatipuks kirjutasin kursatööd terve lehekülje juurde.  :-)  Nüüd lähen Raamatukokku üht tarka raamatut otsima, siis käin kodust läbi, tulen tagasi linna ja panen õele kirja teele. Õhtul tuleb veel inglise keele kodutööga kurja vaeva näha (ma pole põhi- ega keskkoolis inglise keelt õppinud). Äkki on Kristel mind nõus aitama? Hm, peakski talle helistama… Tegevust jagub tänaseks küllaga. Ei saa kurta  :-P   Tunne on ka päris hea, et midagi tehtud saab.

P.S. Reedel ostsin omale REM-i kontserti pileti ka ära. Kui meel mõru, siis vaatan seda ja rõõmustan omaette ja salaja  :-)

Ei alanud hästi

Tänane päev ei alanud hästi: ma magasin sisse ja selle asemel, et konspekteerida tähtsas biokeemia loengus, istun ma arvutiklassis. Sellel õppeaastal jätsin esimest korda loengusse minemata. Olen unine ja söömata kah. Nii et meeleolu pole just kiita.

Rõõmustas mind aga uno.ee-st loetud uudis, et 26.jaanuaril 2005 esineb Saku suurhallis REM. Otsustasin juba, et lähen sinna kontserdile. Tuleb lihtsalt piletiraha kõrvale panna ning pääse varakult ära osta. REM on minu üks lemmikutest, taasavastasin nad enda jaoks eelmisel aastal. Ma niiiii väga tahan sinna minna!!!

Peaks täna dekanaadist läbi astuma ja oma üliõpilaspileti ära pikendama. Ja sööma peaks ka minema, muidu ei ole minust inglise keele tunnis õppijat. Ja kui koju jõuan, tuleb jälle kirjatöö ette võtta. Tegevust kui palju, aga energiat kui vähe. Kunagi lähiajal tahaks välja tantsima ka minna, sest ma pole peaaegu kuu aega ühelegi tantsupõrandale sattunud. No reivi ajal sai veidi end liigutatud, kuid sellest jäi väheks. Ja nagu ma ikka ütlen: tantsida on ju vaja. :-P

Soovin endale kogu südamest paremat päeva kui hommik oli! :-)

Ei ole meil kerge kellelgi…

Ei anta mulle asu: juhendaja tahab mult veel üht andmetabelit, mis aga tähendab seda, et ma pean hakkama nädalavahetusel samblaid määrama. :-( Aga mina tahaks puhata ja mängida… Kellele seda kõrgharidust küll vaja on? :-P

Eile sain linnas Kristeliga kokku, temal oli kokkusaamine LRga, kes on tark ITimees ja aitab Krissul arvutit osta. Ühesõnaga: me kolasime mööda arvutipoode ja kuulasime Krissuga juttu, millest me mõhkugi aru ei saanud. Aga õnneks on LR nii hea, et seletab meile puupeadele lihtsamalt seda arvutiasjandust, kui vaja. Mina olin muidugi jälle nagu kevadine särav päike. LR seltskonnas on lihtsalt nii mõnus olla! :-D

Elu on tõesti siiru-viiruline

Eile oli esimene koolipäev. Käisin isegi aktusel, ikkagi viimane avaaktus minu jaoks ju. Pärast lärmakat, meeleolukat ja emotsionaalset aktust käisin kursaõega söömas. Meiega liitus veel üks kursaõde, kolmekesi kondasime linna peal ringi, siis käisime Mari-Liisil ühikas külas. Õhtul kell 18 algas bioloogia rebaste tutvumisõhtu. Neile tehti traditsiooniline tuur, viidi läbi abiellumistseremoonia ning muidugi joodeti neile kahtlast piiritusejooki. Seda on alandav läbi elada, kuid lõbus pealt vaadata. Mingil hetkel ma lahkusin selle karavani juurest ja sain Kristeliga kokku. Istusime Raeplatsil, kurtsin oma kurba saatust ja saamatust. Läksime kõndima ja täiesti ootamatult saime kokku LRga. Tema on kutt, kellega tutvusime aasta tagasi Püssikas, kuid keda näeb nagu kuuvarjutust. Ja kas seda ongi vaja mainida, et ka temast olen ma vaimustuses? Veetsime paar tundi LR ja tema sõbra seltsis: istusime pargis ning lobisesime maast ja ilmast. Jutt jooksis hästi ja ka tunne oli hea. Sosistasin Kristelile, et ma olen ravitud (`Karlist´). Ta ainult naeris selle peale. Kas ma olen imelik, et mulle samaaegselt kaks kutti meeldib? Arvasin, et mina ei satu sellisesse olukorda, kuid nüüd olen ülepeakaela selles sees. Ja kogu mu tähelepanu ja vaimustus on suunatud sellele kutile, kumb parasjagu nägemiskauguses ja käeulatuses. Millalgi peaks vist valiku tegema: kumb jätta, kumb võtta. Ehk aeg näitab, kummaga on mul suuremad võimalused midagi püsivamat luua? Seniks, kui see selgub, tegutsen kahel rindel korraga. Loodetavasti ei mõista keegi mind selle eest hukka ega hakka litsiks sõimama.

Suvevaheaeg saab otsa. Elagu suvi!

Jess, ma ei peagi metsa minema! Võib olla septembris tuleb veidi aidata üht õppejõudu mullaproovide võtmisel, aga see pole eriti hull töö, ma arvan. Kõik see tähendab, et ma saan laupäeval reivile minna! :-D

Hea uudis on ka see, et mu noorem õde sai siiski ülikooli sisse, ta hakkab nüüd ajalugu õppima. Olen ta üle nii uhke! :-D

Eile tuli Kristel ka Tartusse tagasi, käisin tal bussijaamas vastas. Sain huvitavat inffi `Karli´kohta: Rikardo ja `Karl´olevat paar aastat tagasi koos joomas ja pidudel käinud, suhtlevad mingil määral siiamaani. Nägin Ratest ka `Karli´ üle-eelmise tüdruku pilti, ei midagi erilist. Tuleb välja, et maailma on ikka tõesti väike, kõik on kõigiga miskit teid pidi tuttavad.

Nüüd on mul jälle hea tuju ja energiat. See tähendab ka seda, et ma saan üht-teist vajalikku tehtud, mis muidu edasilükkamisele kuulus. Küll on hea! :-)

… day and night, earth and sky …

No on ikka värk küll! Instituudi arvutites on millegipärast Rate.ee järsku blokeeritud. Aga mul on suur tahtmine just sinna antud hetkel vaadata. Ja siis läks üks tähtis meesterahvas mööda ja soovis jõudu, päris, kas kõik teevad tööd ning lisas, et esimene september ei ole veel käes. Mis tööd!? Ei kavatse end enne septembrit küll liigutada, kui just ei sunnita. Kui ta hoolikamalt oleks piilunud, oleks ta märganud, et ma siin niisama istun ja teiste b:logardeid loen. Iseasi, kas ta üldse teab, mis need on. :-P

Tänanae päevalaul on Soul Asylum`i “Runaway train”. Mitte, et mul vastav tuju on (natike vist ikka on ka), vaid seepärast, et käisin kaubamaja plaadiosakonnas üht imehead cd-d kuulamas ning juhuslikult valitud looks osutus just see laul. Plaat, millega tegu, on parimate rockballaadide kogumik. Alati, kui kaubakasse satun, kuulan sealt ühe juhuslikult valitud loo. Olen ju vaene tudeng ega saa raha plaatide peale raisata. Kui õnnestub, siis lasen kellelgi omale samad lood toorikule kõrvetada, sama õnn vähema raha eest. :-P

Huvitav, millal ma siis metsa pean minema? Juhendaja mainis, et läheme 23.-25.august, kuid eilseks polnud ma saanud mineku kohta ei kirja, teadet ega midagi muud. Ka täna pole veel ta mulle märku andnud. Loodan, et nädalavahetusel ei pea minema, sest laupäeval tahan ma Streetrave`le minna. Olgugi, et ma sellist musa ei kuula, on seal ikka huvitav olla. Alati näeb seal vanu ja uusi tuttavaid, endisi koolikaaslasi ja muidu imelikke inimesi. Lõbu peaks laialt olema.

Ootan kannatamatult ka homset, sest siis saab Kristelilt uudiseid kuulda. Ma nägin täna öösel juba unes, kuidas ma Tallinnas juhuslikult `Karliga´ kokku sain. Ma olin miskis kaubamajas ja imetelsin üht sõrmust, kuid mul polnud raha seda osta. Ta oli ka parasjagu seal ning ostis mulle selle sõrmuse salaja ära. Pärast läksime kuhugi kenasse kohta pitsat sööma ja ta andis selle sõrmuse mulle. Edasi läks kõik juba romantilisemaks: kõrvuti istumine ja käest kinni hoidmine jne. Lahkudes olime mõlemad kurvad ning otsustasime teistele sellest loost mitte rääkida. Kahjuks oli kõik see vaid uni. :-(   Jaah, seda ma oskan – unistustes elada. Minu kahjuks tuleb see vahel paremini välja, kui reaalsuses hakkama saamine.

Ega`s midagi, kena päikeselist päeva kõigile! :-)

Praksist

 

Praks möödus töökalt ja usinalt, igav ei hakanud, sest tegemist jätkus. Esimesed viis päeva õppisime taimi, neid tuli kokku umbes nii 250 liiki. Ja põhiline, mille järgi iga taim meelde jätta ja ära tunda, oli “üldine haabitus”. See sai nii tavaliseks käibefraasiks meil, et iga asja kohta kuulsid vastuseks “üldine haabitus”. Viimased viis päeva tegelesime grupitöödega. Mina, Maarja ja Mai uurisime pääsusilma (Primula farinosa) ja nurmenuku (Primula veris) plastilisust valguse suhtes. Kusjuures seda oli huvitavam teha kui oma välitöid. Ja tulemused olid ka head. Kokkuvõttena saime kõik oma praksitöödega päev varem valmis ja samal õhtul panime ka punuma. Õppejõud kiitsid meid samuti praksi lõpus, sest olime üksmeelne kollektiiv ja tegime kõike vingumata. Ka meile endile meeldis see praks väga, sest seltskond oli väga hea ning loodus imekena.
Pärnus veetsin kaks päeva. Esimesel päeval valdavalt sadas, aga see ei seganud minu ja kursaõe jalutuskäiku. Teisel päeval käisime rannas, kuid mina ei suutnud kaua vees olla, sest – vabandust väga – aga mul oli tõesti külm, kuigi päike säras taevas. Õhtul sai Marika sünnipäeva tähistatud, kuid kahjuks Port Arturi parkimisplatsilt me kuhugi kaugemale ei jõudnudki (kõrtsus jäi käimata). Seal pakkus meie seltskonnale seltsi kolm kena noormeest, kellega poole kolmeni öösel juttu sai aetud. Järgmisel hommikul loksusin väsinuna tagasi Tartusse ning nüüdseks olen juba koduga uuesti “kohanenud”.

 

Praksi minek!

Sõidan pühapäeval Pärnusse, et sealt edasi Virtsu lähedale Laelatusse minna. Laelatul on mul taimeökoloogia välipraks. Eks näis, mis sellest kõigest välja tuleb, kui kümme kursaõde kümneks päevaks kokku satuvad. Eks see üks paras mokalaat ole. :-P  Ja kõige selle kaagutamise ja muu sellise vahel peab veel miskit tööd ka tegema. Arvatavasti uurime, kuidas muru kasvab. :-P  Tegelikult loodan ma lõpuks ometi ka päikest saada, sest siiani pole ma küll päevitamisega tegelenud ning näen välja nagu valge vares.
Kohtumiseni siis kahe nädala pärast! Kaunist suve jätku!

Kõik on täna nii kaunis!

Täna oli suur ja tähtis päev: mu mõlemad õed lõpetasid kooli. Vanem õde sai ülikooliga ühele poole ja noorem õde sai gümnaasiumi lõputunnistuse. Ma olen niii uhke nende mõlema üle! :-)  Nad mõlemad olid nii kenad, nagu inglid. Vanem õde oli mustas ja noorem valges, väga harmooniline paar. Ja ma ise olen ka täna ilus. Nii ilus, et tahaks kohe kõigile näitama minna. :-P  Ja ma vist lähengi linna peale patseerima, sest õed sõitisid pittu ja ema läks vanaisaga maale ja ma olen nüüd üsna üksi. Aga ilm on suurepärane ja minu enesetunne ka, nii et teen ühe jalutuskäigu.
Kõike kõige kaunimat teile ka!  :-)