Esmaspäevad on tõesti vahel sinised

No jah, mu eelmine sissekanne läks kõige kaduva teed. Las olla siis. Lühikokkuvõte sellest:

Mul on endiselt nohu, täna eriti kohe. Juba kolmandat nädalat, lahti ei saa. :-(

Homme algavad loengud. Viimane semester ülikoolis. Raske, tegemisterohke, otsustav. Täna veel saan luuserdada. :-P

Homme vastlad ja mul pole mingeid plaane. Tahaks uisutama minna. Kelgutama võib ka, aga siis külmetamise oht nagu suurem või nii. Ja –  kellega, kuhu, millega? Eks näeb, mis homne päev toob.

Natuke nukker täna ja kuidagi üksi jälle. Väsinud ka, magaks kogu aeg, kui saaks. Pean oma unerütmi korda saama, praegu täitsa sassis. Täna öösel nägin nõmedat ja vastikut und, ärkasin mitu korda. Pole ju normaalne, kui näen unes mingeid indialasi või mis iganes rahvusest inimesi, kes karjakaupa endal mõne kehaosa nagu muuseas küljest lõikavad või end roojaga kokku määrivad, et jumalatele meelepärane olla. Öäk! Puhka end siis välja…

Homseks kõigile head liugu! Et pikad linad tuleksid või juuksed kasvaksid! Ja mugige vastlakukleid mõistlikes kogustes. Hõissa vastlad!

Ma nii nõutud täna ;-)

Ma täna nii abivalmis. Aitan Mari-Liisil taimi jälle õppida; seletasin Mariannile, kuidas viidet kirjutada; uurisin Kristeli palvel, kus tal homme eksam toimub. Muidugi tegin seda kõike oma kohustuste arvel, mida mõnuga juba nädala jagu olen edasi lükanud. Ausõna, järgmisel nädalal lähen samblaid määrama! Sel nädalal lihtsalt pole aega (kontsert, sünna ja mis kõik veel). Päris terveks kah pole veel saanud. Liika kutsus homseks maale külla, lähen käin lõpuks ära. Mõne tunnikese tema jaoks ikka leian. Tänaseks over and out. :-)

Mandariinid ruulivad!

Everyday horoskoop Kaladele on täna kuidagi prohvetlik: Oled heas tujus ning kui vaatad tagasi, näed, et oled teinud suuri edusamme isiklikus arengus. Teed varsti ühe reisi ja pead selleks varakult plaane hakkama tegema.

Hea tuju koha pealt ei oska kommenteerida, kuid edusammud isiklikus elus…. Jaa, ise ma tean jah, mis ja kuidas on muutunud või teisiti läinud võrreldes mõne aasta taguse olukorraga. Kolmapäeval reisin pealinna, kuid pikemas perspektiivis on samuti reisimõtted peas. Üha enam mõtlen, mis minust pärast ülikooli lõpetamist saab. Otsustasin siiski magistrisse proovida. Kui saan sisse, on hea, eks üritan teadust teha. Kui ei saa, pole hullu, siis otsin tööd või proovin hoopis õpetajakoolitusse astuda. Kui nendest plaanidest miskit välja ei tule, siis… ei tea. Suve võiks asjalikult sisustada. Mõlgutan mõtteid Iirimaale või Hispaaniasse raha teenima minna, teine võimalus on veeta suvi lastelaagri(te)s kasvatajana. Paar aastat tagasi käisin kursustel ja mul on 2008. aastani kehtiv laagrikasvataja paber taskus. Seni pole kordagi käiku lasnud, nüüd oleks hea võimalus.

Miks mind sel nädalal nii palju kurvastatakse? Nüüd ajab Liika kah äramineku juttu. Ta loobus oma mõttest riigieksamid uuesti teha ja õppima minna. Nüüd kaalub Inglismaale minekut. Üks pere tahab teda lapsehoidjaks ning ootab kiiret vastust. Häda ongi selles (minu jaoks), et Liika tahabki Eestist mõneks ajaks lahkuda, kuna siinne süsteem ning pealiskaudsed ja õelad inimesed (kust see nii järsku nüüd tuli?!?!) on talle vastumeelseks muutunud. Tunnistan, et olen hämmeldunud. Nagu ma eespool mainisin, tahaks isegi välismaale tööle minna, kuid ainult paariks kuuks, mitte kauemaks. Kas pärast otsustab Liika kah, et jääb veel mõneks ajaks nagu Lilian tegi? Aga pere ja sõbrad? Su elu on ju kõik siin, Eestis… Palun ärge kurvastage mind oma minekutega, mul ei jää niimoodi enam kedagi.

Ma taas logard, tšillin kursaõdedega instas. Ja ravin ennast, võtan nohutablette, söön mandarini ja joon teed (öäk, kui kange tee oli). Tervis, tule kohe mühinal tagasi. On ju? Mandariinid ruulivad! Päikest ja tervist teile! :-)

Üllatavalt tegus kolmapäev (vist)

Viimane “Seks ja linn” oli kurb, teistmoodi ja kohati sürr. Mingil hetkel tundsin, nagu oleksin ise Carrie. Nagu oleksin teadnud, mis tunne tal on. Illusioon, illusioon, sind vaid loon… Kuna lugu lõppes/lõppeb hästi, siis jään ka oma happy end`i ootama. Kunagi see Mr. Big ikka tuleb. ;-)

Juhhei, Ordist helistati ja teatati, et mu arvuti korras. (Hm, kobeda häälega kutt oli helistajaks :-P) XP vaja üle installida või midagi, (piraat)tarkvara vea pärast polnud heli. Nüüd siis otsigu sõbrad-tuttavad oma plaadid välja, ma tahan musa ja filme. :-P Nüüd vaja ainult mõni autoga inimene orgunnida. Käe otsas ma ei jaksa seda kasti küll ära tuua ja taksoraha ka pole.

Homme kell 14 lähen lõpuks arvestusele, saab sellest herbaariumist end lõpuks läbi näritud. Täna kordan kõik veel üle, teooriat võiks kah nagu lugeda. Muidu ajan mingit jaburat mulli õppejõule, kui küsib. Ja reedel siis juhendaja juurde neid samblaid määrama. Ei viitsi, aga peab. :-S

Täpselt nädala pärast olen ma Tallinnas, arvatavasti kusagil kesklinnas ja otsin kohta, kus soodsa hinnaga kõht täis saada. Ja õhtul hüppan, kargan, lehvitan, õõtsun, laulan, kilkan, poetan ehk rõõmupisaragi ning lasen end muusikal hellitada. Nimelt REMi kontsertile minek. Seda mul vaja ongi, ennast totaalselt välja elada. Rates kirjutas mulle üks pealinna tüdruk, kes ka kontsertile läheb ning lahedat kaaslast otsis. Leppisime kokku, et helistan talle, kui Tallinnasse lähen. Üksi oleks ju nukravõitu minna, nüüd saan ehk uue tuttava omale. Küllap paneme koos lava ees sellist möllu, et aitab. Ehk õnnestub ka mõne pildi peale jääda, mis lehte läheb. :-P Let`s get rocked!

Õppetund 1: kuidas rikkuda suurepärast päeva?

Eile õhtul rääkisin pikalt Temaga. Mu jutt jõudis lõpuks kardetud teemani ja pärast natukest keerutamist ma ütlesin talle, mida tunnen. Sain ka vastuse oma küsimusele, muidugi mitte päris sellise nagu lootnud olin. Olen Temale hetkel hea tuttav ja tore vestluskaaslane, see on ka kõik. Crash! Eks see mind kurvaks tegi ja pisara peaaegu silma tõi, kuid elan üle. Ma ei kaotanud midagi ega võitnud midagi. Kaotasin vaid oma suurepärase tuju ja rõõmsa meele. Andke andeks, et pärast eilset ülipositiivset sissekannet niimoodi teen. Ei taha teie tuju, barbi ja daki, rikkuda, aga… Näed sa: ei osanud oma õnne siiski nautida, pidin ikka surkima hakkama. Aga parem varem teada saada, kui hiljem, eks?! Hiljem oleks rohkem kõrvetada saanud. Eks oleme Temaga sõbrad edasi, kuigi liblikad kadunud veel ei ole.


Kell on veidi üle poole kaheksa. Olen tänaseks omadega kaput. Vaatasin kõik 160+/-2 taime üle, kuid osa ikkagi pole selged. Kuna eksamiaeg jäi õppejõuga kokku leppimata, siis ei lähe homme, vaid neljapäeval vastama. Muud mõtted ka peas, ei suuda keskenduda 100%. Veidi rööpast väljas, kuigi nii väga põhjust pole. Pea tahab valutada ja kurk on valus, olen täna ainult paar lauset rääkinud. Enjoy the silence… (Depeche Mode, tänane päevalugu minu jaoks). Ei taha üldse rääkida, MSNis võib, aga häält ei taha teha. Liiga väsitav oleks. Bobs ja barbi, tänan lohutavate sõnade eest, neis oli tõetera sees. Minu viga, et ühes inimeses liiga kinni olen. Mina ja minu truu iseloom :-P 

Homme jälle ninapidi herbaariumis. I will survive, like every time….

Happy-happy me! :-D

Taas on möödunud suurepärane päev. Ja nagu ikka on oma osa selles Itimehel. :-D Lõpuks nägin Marikat ja Mari-Liisi ka. Õppisime koos taimi, käisime poes, mugisime terve hunniku saiakesi ja jõime Päikese limpsi. Üks sõps-õppejõud kahtlustas meid lausa alkoholi joomises, tuli vaatama, mis pudel laual on. No eks me tegime nalja üksjagu ja naersime kõvasti ja vatrasime nagu plikad kunagi. See ärataski tema kahtlust. :-P Lahe oli! Homme saame uuesti kokku ja õpime jälle.

Prrr! Jahe on siin majas. Küte sees, aga ruumid on suured ja kõrged, ei ole väga soe olla talvel. See-eest on kõhus soe, liblikad möllavad taas. See on see tunne, et kui näed, aga tunned kõhus. Aga temale otse öelda ei julge, küsida ka mitte. Liika siin üritab mind julgustada, aga ma ei taha ilusat päeva ära rikkuda. Ma kardan eitavaid vastuseid, nagu see sellistel puhkudel ikka on. Olen antud hetkega rahul ja naudin seda, sest ei või iial teada, mis järgmisel momendil juhtub. Vot seda olen viimastel päevadel õppinud, et õnnelikke hetki tuleb nautida. Muretseda ja masenduses olla saab igal ajal, kuid õnn on hetkeline seisund ja seda tuleb kohe nautida.

Kaunist õhtut ja head tuju! :-)

Hõljudes akadeemilisel lainel

Jälle on uni-uni ja kool-kool. :-S Tüütu ja emotsionaalselt tuimestav päev. Isegi horoskoop ütleb, et täna hõlun ma akadeemilisel lainel. Eks ma siis võta end kokku ja lähen juhendaja juurde lõputööst rääkima. Nii kui nii paneb ta mind samblaid ka määrama. Eks see vaheaeg ja puhkamine tekitavad laiskust kontides. Bläää! Mu vaesed silmad, kui ma pool päeva mikroskoobiga neid samblaid vahin ja määran! Minu kaastunne iseendale.

dakile aga hoopis õnnitlused ja head soovid 300. postituse puhul! Lase samas vaimus edasi.

Ok, kobin nüüd instituuti ja katsun head nägu teha. Pärast vb jälle tagasi. Netihoolik nagu ma olen :-PMa taas netis ja siin. Juhendaja õnneks täna ei sundinud mind mikroskoobi taha istuma, homme järelikult päev otsa seal. Aga ta andis mulle umbes 6 raamatut esialgseks lugemiseks. Eks kunagi sirvin. Enne tahaks oma eksamid ära teha. Huvitav, millal Mari-Liis Tartusse tuleb? Saaks koos neid herbaarlehti õppida, ja lobiseda ka muidugi :-P. Koos saab need taimed paremini selgeks ka, üksi võid ühte asja 10 korda vaadata, aga meelde ei jää. Teine seletab, kuidas seda või toda taime ära tunda ja jääbki meelde. 
Lugesin sellist veebilehte nagu lahendus.net. Seal saab oma mure kurta ja psühholoogiatudengid aitavad sind. Päris huvitav oli. Nii mõnigi mõte tundus ka enda tarbeks sobivat. Tasub edaspidigi sinna kiigata.

Reede ja 7 – kas see võiks olla erakordse vedamise päev? Kui on 13 ja reede, siis võiks vastukaalulks olla ka mõni superhea päev. Ei pea just reede olema, sobib ka muu nädalapäev, näiteks kolmapäev või neljapäev. Või ongi ülejäänud päevad need vedamisepäevad, head päevad?

Ah, aitab kah tänaseks. Lähen koju sööma ja Muumisid lugema ja telkut vaatama. Homme aega asjalik olla küll ja küll. :-P

Sinitaeva all

Esmaspäev ei ole sinine, vähemalt mitte täna, mitte veel. Ainult taevas on sinine, mõned pilved sõuavad aeg-ajalt üle laotuse, kuid ta on siiski sinine. Nagu kevad hakkaks tulema. Kool tuleb ka hiidlainena peale: kaks eksamit ja suur-suur lõputöö ootavad oma järge. Prrrr! Aga iga asi tuleb soovitatavalt lõpule viia, eriti kui juba nii kaugel ollakse.

Nädalaplaanidesse mahub seega õppimine, õppimine, õppimine, lisaks veel kolmapäevaõhtune trett Atlantisesse (mõte tuli lambist, pole seal oma 2 aastat käinud kah), laupäeval võib olla bioloogide jõulupeole, sekka ehk kokkusaamised Liika, Lillu ja Kristeliga. Piisavalt palju asjalikkust, parajalt meelelahutust ning seltskondlikkust. Tegelikult ootan väga ka esimest silmast silma kohtumist barbi, daki ja teistega. Eh, nagu vanu sõpru poleks ammu-ammu näinud. :-P  Küll saab, küll saab (sõbra Käbi ütlus on see).

Mahedat peamurdmist kõigile koolilastele! :-D

 


 

Ja minut hiljem saan ma kirja oma juhendajalt. Ta esitab omapoolse nägemuse mu lõputööst. Vahva! Esmaspäev on hetkeks sinine…

Läks nagu läks, aga parimad oleme me kõik!

Nüüd on see läbi. Kahjuks ei läinud nii hästi, kui lootsin. Oponent nokkis materjali ja metoodika peatüki kallal nagu tuvi saiapuru. Ja küsimusi tuli nagu rahet. Kokkuvõttes sain C. Pole nagu paha hinne, aga ma lootsin siiski vähemalt B-d. Olen veidi pettunud. Aga vähemalt on see jama möödas. Enda jaoks olen ma siiski tubli ja tark ja parim. I´m the one and only!
Kursaõe Riina armas noormees kutsus mind ja Mari-Liisi just üliõpilasesindusse kringlit sööma ja limpsi jooma. Nämm! Just seda meil vaja ongi. Rõõmuga lähme! Ja kolmapäeval tundub klubiõhtu ees ootavat. Ikka Club Tallinnasse. :-D Pidu ja tantsida on ju vaja pärast sellist katsumust! Olge paid ja eks ma katsun taas naeratuse suule saada! :-)

Väga ebainimlik on alustada loengut kell 8.15 hommikul

 

Ma olen nii unine veel, sest tõusin täna kell 7, et loengusse jõuda. Ma olen harjunud kell 8 tõusma, see on minu jaoks kõige varasem aeg, mil ma suudan normaalselt ärgata.
Eile oli hea päev. Ma rääkisin Itimehega peaaegu kolm tundi MSN-is. Ta on nii armas! Olen temast täiesti vaimustuses. Ja vist armumas ka… Ainult, et ma pole kindel, mida tema mõtleb või tunneb. Tema jutust (õigemini tekstist) võib nii ja naa aru saada. Kõige armsam oli see, kui ta rääkis, et tahab järgmisel suvel Ernale minna, vaatab, kas tuleb tagasi. Ma ütlesin talle, et mina küll ootan teda sealt tagasi. Tema vastas, et siis peab küll tagasi tulema. :-)  No on lugu, ma olen sellises ninnu-nännu tujus jälle, et endal ajab ka varsti südame pahaks. :-P  Aga nüüd ma arvan, et parim aeg armuda on hoopis talv, mitte kevad. Sest talv on palju romantilisem ja soodustab soojade tunnete tekkimist. Ja muidugi kogu see ilu: lumi, tähed taevas, õhtune linn laternate säras… Tundub, et paremat aega ei saa ollagi. Paremaks läheks kogu lugu siis, kui me kokku saaksime ja ka kokku jääksime. (siin kujutage ette mu õnnest säravat nägu)  :-)