Reede sissesõit laupäeva

Vein, pitsa, viinamarjad, soolapulgad.
Filmide ja sarjade blooperid.
Kõhulihaste ilusaks naermine.
“Supernatural”.
Jensen ja Jared.
Now I’m possessed of “Supernatural” and J&J.
Veel kõhulihaste ilusaks naermist.
Silmarõõmu kah.
Kell kesköö paiku Mäkis käik.
Veel “Supernaturali”.
Ää, mis kell me alustasime? Kell 18? – Mhm. – Ja nüüd on kell… pool kaks? – Mhm.

Lisa: Arabella tunnistab ka, et me pole päris normaalsed.
Rohkem pole vaja lisadagi.

Film “Detsembrikuumus”

Täna sattusin lõpuks kinno “Detsembrikuumust” vaatama. Kuidas oli? Meeldis. :)

Ausalt öeldes ei teadnud ma ajaloolisest sündmusest midagi, kuni lugesin Daki arvamust filmist ja seal viidatud vikipeedialehte. Ja teiseks – ma läksin siiski filmi vaatama, mitte ajaloolist tõde otsima. Samas on hea natuke tausta teada, kui filmi aluseks või sealt läbikäivaks teemaks on mõni tõestisündinud lugu.

Näitlejatest olid kohal tõepoolest Eesti vanem ja noorem raskekahurvägi. Peaaegu igaüks tundus oma osatäitmises nii veenev, et mingid eelmised rollid ei meenunud. Minu meelest on see tugev näitaja, kui näitleja suudab iga järgmist rolli mängida nii hästi, et tema isik sul kuidagi mõne tema eelmise rolliga ei seostu. Kiidusõnu jagub ka igale näitlejale eraldi (Malmsten, Kark, Tuisk, Sukk… ja Indrek Tarand oli samuti filmis!), aga Daki on laias laastus juba kirja pannud. ;)
Liisi Koiksoni puhul teen ühe tähelepaneku: tal on kena lauluhääl, aga nõrgavõitu näitlejahääl. Ma ei oska seda täpsemalt seletada… Ta häält kuulan väga palju meelsamini ja pigem laulmas kui kinolinal rääkimas. Mu väga isiklik kiiksuga arvamus.

Meeldis, et tõsise sisuga filmi oli mõnusasti väikseid naerukohti sisse pikitud. Isegi täiesti ootamatutel hetkedel sai naerda või kihistada.
Meeldis, et film liigutas: tundsin ärevust (mis nüüd saab?), tundsin hirmu, tundsin kaasa, tundsin rõõmu, korra pöörasin ka pilgu ära, sest ei suutnud toimuvat vaadata.
Meeldis Tallinna vanalinn. Nagu ikka – Eestimaa on filmides nii-ii ilus! (Kuigi korraks tundus, et äkki on Stockholm…)
Meeldis kogu tolleaegne olemine ja atmosfäär (tekkis tahtmine ajas tagasi rännata).
Meeldis, kuidas morsepunktidest ilmus filmi pealkiri.
Meeldis see ja teine…

Ei meeldinud, et tapeti nii palju. Jah, see käib relvadega kaasas, aga ikkagi…

Et isamaalisus rohkem kasvaks, vaataks hea meelega veel. :)

NB iseendale

KEHA, MEEL JA BIOKEEMIA

Candace B. Pert
Kõik, mida on vaja teada, et tunda end jumalikult
Tõlkinud Raili Puskar
301 lk

Rahvusvaheliselt tunnustatud psühhofarmakoloog Candace Pert on alates 1990. aastatest loonud teooriad teadvuse ja neuropeptiidide koosolust. Keha ja meel on lahutamatult seotud, kuid selle mõistmiseks tuleb saada aru biokeemia põhitõdedest. Selline on Perti arusaam, mida ta loodab kujunevat uueks paradigmaks biokeemias. Emotsioonid on side füüsilise keha ja teadvuse mittefüüsiliste olekute vahel, ning rakul paiknev retseptor on see koht, kus kontakt aset leiab. Uskuda või mitte, kuid USAs äärmiselt menuka lektori ja autori raamat on põnev lugemine igatahes.

10 lugu

Koristamise ajal tuli isu vahelduseks mõnda testi teha. Daki juurest leidsin sobiva.

Mõte lihtne – vasta küsimustele ühe laulja või bändi laulupealkirju kasutades.
Minu valik oli Pet Shop Boys, kelle lugusid on muusikakogus kõige rohkem (321 lugu). Ja lisasin veel juhuslikkuse faktori ehk panin lood suvalises järjekorras mängima.

1. Are you male or female? “Shopping” – viimased ostud olid salsaseelik ja must minikleit. Täitsa tüdruk!

2. Describe yourself. „Hedonism” – oojaa!

3. What do people feel when they’re around you? „Saturday Night Forever” – viimased kaks nädalat on nagu üks pikk laupäev olnud.

4. How would you describe your previous relationship? „Ti Sento” – peaks eesti keeles olema „Ma tunnetan sind”. Njah.

5. Describe your current relationship. „Suburbia” – üks mu lemmiklugusid! Hm…

6. Where would you want to be now? „Confidential”.

7. How do you feel about love? „Being Boring” – igav on olla igav. On vihjatud, et ma ei ole.

8. What’s your life like? „To Face The Truth” – tõele tuleb ükskord ikka silma vaadata, aga mõnikord kissitan silmi.

9. What would you ask for if you had only one wish? „If Looks Could Kill” – oi-oi-oi, karmiks kisub!

10. Say something wise. „Take A Chance”

Kõhedust tekitav ja müstiline, kui täppi lemmikloomapoe poisid panid.

Ootusärevus

50 minutit tööpäeva lõpuni. Täna lahkun sekundi pealt. Ees on järjekordne suur õhtu.

Kas teha tulev jaanipäev täiesti unustamatuks ja sõita UK-sse? See tähendaks iga kuu lisatööde tegemist ja raha vasakule toimetamist, võib olla ka lõpuaktusest ilmajäämist. Vastu saaks Take That’i Circus Live’i. Kui veel üldse saab piletit. Või kui Arabella kogemata kaks tükki samale õhtule sai… :)
Kui ei saanudki, siis võib ka Bluntiga leppida. Või otsida mõne teise suure kontserdi, kuhu suvel sõita. Eks ju? ;) Mul on veel pikk maa käia, et Arabella tase saavutada.

48 minutit tööpäeva lõpuni. Teen natukene tööd ka.