Igav on

Otsisin ja pusisin ja mässasin ja jõudsin peaaegu vihastada. Tahtsin uut kujundust panna, aga ei leidnud midagi. Ja käesolevat kõrbeteemat ei anna oma äranägemise järgi muuta ka, muudkui error ja error. Urrnäh! Las siis olla, nagu on. Pilt on ikka väga ilus. Ei raatsi loobuda.

Nagu näha, tekitan ma pseudoprobleeme. See kõik on sellepärast, et ma olen juba ei-tea-kui-kaua iseenda seltskonnas viibima. Netielu on suhtkoht välja surnud, sest rahvas elab oma päriselu ja valdavalt peesitab hetkel Viljandis. Keegi ei suuda mulle meelelahutust pakkuda, seega tekitan alateadlikult probleeme, millega tegeleda. Ei ole lõbus, üldsegi mitte :(

Müra eetris

Peaaegu üle päeva on mõni spämmkomm tekkinud. Tüütu! Aga ma muudkui kustutan ja ignoreerin kõiki kasiinoreklaame ja muud jama, millega kurjad hinged mu blogi risustavad.

500 pole alati 500

Allikas nr 1. Blog Stats: There are currently 500 posts and 739 comments, contained within 3 categories.

Allikas nr 2. Viimase postituse ID nr – 518. Esimese postituse ID nr – 4.

Allikas nr 3. Postitusi sahtlis Mõtisklusi – 8, Teie ütlete asju – 14, Tavaline – 486. Kokku 508.

Nii et välja kuulutatud viisajas polnudki viisajas. Ma ei teagi mitmes. Kust ma tean, millised numbrid õiged on? Üle lugema ka ei hakka oma poste ju. Tegelt polegi nii oluline. 

Salajasele lugejale

Ma… ma ei oska kohe midagi kosta eelmise postituse kommentaari peale, okalokapik. Sõnatu olen. Ma loen su kirjutatud ridu veel ja veel ja veel, ehk siis oskan midagi vastata. Kui üldse vastust on, olla saab. Midagi tahaks öelda, midagi sama ilusat. Sinu sõnad panid mu värelema. Nad mõjusid. Aitäh!

Ma tean, kuidas sa minuni sattusid, sest sa ise ütlesid seda. Aga kes sa oled, kas sa äkki tead-tunned mind, kas mina tean ehk sind, seda ma ei tea. Ehk ei peagi teadma. Oledki salajane lugeja, kes minu mõtetes midagi leiab ja oma mõtted vastu annab. Aga kui sa tahad mulle kunagi midagi öelda, nagu sa nüüd ütlesid, siis sa võid mulle kirjutada. Sinu otsustada. Minu e-posti aadrssi leiad Kasutusjuhendi alt. Oled ikka oodatud :)

Tagasi tänavail

Olen tagasi tänavail. Käin endiselt vanu radu mööda. Ringi asemel otse. Kuigi võiks vahelduse mõttes otsetee asemel ringiga minna. Teist teed mööda. Mitte alati pikemat teed, vaid lihtsalt muid tänavaid mööda. Sest kohale jõuab ikka ja teepikkus väga ei erine. Väike puust linn ju. Ainus vahe on, kas lähen üle mäe või ala mäe. Praegu liigun linna üle mäe ja koju ala mäe.

Külm on ikka veel. Õues. Maika, kilpkonnaga soe pluus, kampsun. Otsteta sõrmikud ja labakud. Sall ja too soojem müts. Paksud sukkpüksid, teksapüksid, soojad sokid ja saapad. Jope ja seljakott. Toas on soe, aga seinad ja põrandad õhkavad külma. Saab hakkama. Kui sa veel ei tea – mina ju see külmavares.

Uues kodus (blogikodus) olen end kenasti sisse seadnud. Teie juures olen ka juba käinud ja mõnel pool jälgigi jätnud. Kui ma kellegi ära olen unustanud, siis teata mulle. Viit sinu juurde saab lisatud :)  Päris mõnus on siin. Värvilised seinad ja kena vaade. Palju ruumi ja nurgataguseid soppe. Avastamist veel jagub ja koha enda käe järgi sättimist ka. Tunne on juba päris oma. Hea on.

Kangesti tahaks istuda mõnusas soojas kohvitoas, kus kamin köeb ja vaikne muusika mängib. Jooks kakaod ja rummiga teed või kohvi iiri moodi. Suussulavat šokolaadikooki sööks, kohe kaks. Räägiks sinuga nunnudest asjadest ja inimestest. Naerataks ja õhakaks “Idüll!”. Vaataks aknast lumist Tartut, pakase kiuste tõttavaid inimesi, pekitüki küljes kõõluvat tihast. Ja käredast ilmast hoolimata tõdeks, et maailm on üks soe paik olemiseks.

Uus kodu :)

See on minu uus koht. Vana koht (evu.kaheksa.com) jäi võitluses pakasega alla. Aga sina oled endiselt oodatud mu juurde käima, lugema, kaasa elama, lohutama, vastu vaidlema, nõustuma, jälgi jätma. Teeb ainult rõõmu tuumatalve üleelanuid kohata.