Elus on filmi

Vaatasin just filmi “When Harry met Sally”. Nii armas ja vahva film! Meg Ryan oli kena nagu alati, olgugi et tobedate kaheksakümnendate soengute ja riietega. Billy Crystal meenutas aga Brainstormi lauljat Renars Kaupersit. Pluss avastasin, et tal on pruunid silmad. Crystalil, siis. Võib-olla on Kaupersil ka? Ei, ei ole, guugeldamise tulemus on ei. Siiski – Kaupersi armsus sellest ei vähene.

Kas oled tähele pannud, et Meg Ryan kõnnib omamoodi? Kuidagi plats-plats, varbad laiali, natuke pardilikult? Igas filmis märkan seda. Kas ta päriselt kõnnibki nii? Küllap vist, vaevalt ta seda igas filmis osatäitmiseks teeb. Ja siis veel see kätega kõnelemine ja hahaatamine – nii iseloomulikud talle. Miks ta igas filmis, kus teda näinud olen, ta mängib seda tüüpi naist, kes isegi võiks olla (kui ma pole, st ise ei oska hinnata)? Selline tavaline-eriline… et enne ollakse temaga pikalt sõbrad, aga lõpuks kasvab sellest hoopis suurem tunne välja.

Kas mees ja naine saavad olla sõbrad, lihtsalt sõbrad? Minu senine arvamus on olnud kindel jah. Daki on alati väitnud, et ei saa. Viimase aasta-kahe kogemus kipub ka pigem ei poole vajuma, mingite teatud piirangute või tingimustega ei poole. Jah, meestuttavaid mul on ikka olnud, ma julgeks öelda sõpru, nii 10 aastat. Noh, sest kunagi oli oma seltskond, mis koosnes kahest tüdrukust (üks neist mina) ja kambast poistest. Ja ülikooli alguses oli ka seltskond, kus oli mõlema soo esindajaid ja igati vahva oli. Sõpradena. Ja eks nüüdki ole neid meestuttavaid, kellele mõeldes ei mõlgu midagi muud kui lihtsalt tutvus, suhtlus ja sõprus meeles. Ja siis on ka neid erandeid siin ja seal nii ajas kui ruumis olnud. Nüüd sai hästi palju ja-sid jälle. Ma olen küll lühinägelik, aga ja lause alguses on vahel tarvilik. Ma tean, kes end nüüd selle lause poole pooleks naerab. Naer on terviseks! :D

Et siis. Ma ei tea. Kes teabki? Igal ühel on oma elu ja oma tõde. Mul läks mingi mõte meelest ära, see, milleni jõuda tahtsin. Et ikka saab. Olla sõber. Kellega saab ja kellega ei saa. Umbes nagu laulus “Kes kellega käib?”. Mul tulid hoopis uued ja teised mõtted juba. Aga need on isiklikuks tarbimiseks.

Punane vein oli endiselt hea, aitäh. Kaevun nüüd tagasi patjade ja teki sisse, magama. Homme on uue aasta esimene töönädal. Ja mul pole aimugi, mida ja kuidas kõik teha vaja :D

P.S. Kuidagi martalik postitus sai, vist.

SPN dg

Testivooru reegel: kui Dean kulmu tõstab, joon lonksu veini.

Testivooru veinivarud on väga piiratud, umbes kolmveerand klaasi, seega ei tohiks asi karmiks minna.

Ja enne veel laulda “Aisakella” viisil “Drinking game, drinking game, Supernatural….” :D

Let the game begin!

Mäng läbi. Mu meelest kortsutab Dean pidevalt kulmu. Nii et kolmveerand klaasi veini selle peale ära juua polnud miski probleem :p

Wiii!

Achjaa, vaatasin esimese hooaja osa “Skin”.

Jõul üks

Esimene jõuluoleng peetud. Koos Arabellaga korraldasime vaat’ et juba traditsiooniliseks saanud filmi- ja veiniõhtu.

Tänases menüüs olid verivorstid (peaagu nagu päris) koos pohlamoosiga (ka peaaegu nagu päris), valge vein, kartulikrõpsud ja porgandid dipikastmega, glögi ja piparkoogid. Lots of food :D

Filmikavas olid “Christmas Cottage” ja muidugi “Supernatural”, sekka erinevaid videosid YouTube’ist.

“Supernaturali” osas “Route 666” olnud monster truck’i nähes meenus päevane seik. Läksin kaubamajja Arabellaga kokku saama. Kaubamaja parklast sõitis just välja üks ilus Ameerika truck – must, esiots kollaste leekidega üle maalitud. Ja roolis – jõuluvana riietes mees. Kes mulle lehvitas ja mina talle vastu.
Kolm korda võid arvata, kas ma nüüd kardan ilusat musta, kollaste leekidega truck’i, mille roolis on jõuluvana!?