Siin ma jälle olen – läbipõlenud. Ma nii lootsin, et oskan end paremini hoida ega põle uuesti läbi. Või noh (see vist mu käibefraasiks saanud) – oskan ilmselt natukene paremini hoida, sest sain varem aru, mis jama on, proovisin iseenda eest veidi rohkem hoolitseda. Aga kui süsteemis midagi ei muutu, siis sellest ei piisa. Nii et on vaja suuremat muutust, mis pole antud olukorras täielikult minu teha. Ma saan sellest olukorrast välja astuda. Ainult et selleks on ka tarvis veidi jõudu ja julgust – seda vist rohkemgi – koguda.

Üks päev korraga. Maga, söö, liigu. Korda, kuni hakkab parem.