Ma olen halb inimene. Andsin lubaduse, aga otsustasin siiski ümber. Inimene, kes minu peale lootis, sai vihaseks ning ei taha mingeid vabandusi kuulda. Ma saan aru, miks ta on pahane. Tal on selleks õigus. Ma arvasin, et ma täidan selle lubaduse, aga lõin kahtlema ning otsustasin jääda praeguse olukorra juurde. Arg ja halb olen. Ei julge muutust teha ega “ei” öelda. Nii et ärge minuga mingeid kokkuleppeid tehke, ma ei pea neist kinni.
(Tunnen ennast ka pahasti, aga see ei loe enam.)
kuule, ikka juhtub vahel. kui sa ümber otsustasid ja selles teada andsid, siis see on normaalne. jah, teine arvestas, aga kui sa ikkagi teatasid, peab ta hakkama saama.
pai!
Kehv on ikka olla… Olen suure pinge all nii tundlikuks muutunud, võtan kõike südamesse. Olen otsustusvõimetum, mõtlen ühe ja sama asja osas mitu korda ümber ega suuda endalegi kindlaks jääda. Ebastabiilne… Mõni päev on õnneks rahulik ka.
ma usun, et on kehv. aga lähtugi hetkel sellest, et Sina Ise oled kõige olulisem. püüa ennast selle segaduse seest leida. ja siis hoia eelkõige ennast :)
Mhm, ema ja vanem õde on sama öelnud. Et ma pean rohkem iseendale mõtlema. Ma püüan end sellest segadusest üles otsida ja rohkem hoida.
Aitäh heade sõnade eest :)