ma joonistan su taevasse

kus kõrgumas tähtedevöö

me kahekesi käsikäes

meid ümbritseb täiskuuöö / ja

suur kuu

suur kuu

ma puudutan sind endasse

öö taevalael on kahvatu kuu

nii kaugele kõik tähed jäid

ja vaiki jäid meie suud / vaid

suur kuu

suur kuu

ei tea mis edasi saab mitte keegi

ei talu teada mis aimatav on

ei palugi kedagi hea teada seegi

jalul vaid püsida talutav on

teame mis minevik viis asi seegi

teame kes kunagi oli ja kus

teame me ridu mis kirja on pandud

read jäävad püsima suud jäävad kuss

ma kirjutan su tuultesse

mis jahedalt paitavad pead

jäid sõnad kinni huultesse

ja silmadesse jäid read

vaid tuul

Liisi Koikson “Kuu”