Kui see [tsenseeritud] kohusetunne mind ei takistaks, siis istuksin järgmise täistunni bussi peale, sõidaks ühte teise linna, sööks kohvikus maitsva lõunaeine, jalutaks mere ääres ja õhtul läheks kontserdile.
Tööst on ametilikult kõrini saanud, kopp ees, siiber, tüdimus ja väsimus. Ainult et tähtajad, kokkulepped ja muu selline jama ei hooli sellest, et mina tahan juba varvast mitte liigutada. Ega mõelda näiteks sellele, et neljapäeval pean Valgas kolm (!) tundi bussi ootama pärast 1,5-tunnise koolituse läbiviimist.
Muidu on kõik kenasti. Ilm on ilus, mu kõige lemmikum aeg on käes ja tuju on ka positiivne püsinud.
Helesinist pikka kleiti tahaks.
Samas, 3 tundi on aeg, mille puhul jõuaks süüa kohvikus maitsva eine, jalutada jõe äärde ja pärast bussisloksumist minna järgmises linnas konserdile :)
Helesinine pikk kleit kõlab hästi
Sepp, sunnik, sul on põhimõtteliselt õigus :D
Otsustasin siiski sülearvuti kaasa võtta ja need kolm tundi veeta oma põhitööd tehes, mis sellel nädalal paraku vaeslapse osas on. Lisatööd võtavad viiest tööpäevast peaaegu neli ära.
Kleidi saamiseks tuleb teha kaks käiku: kangapoodi ja õmbleja juurde.
(Üks väike must nahkjakk sobiks ka sinna juurde.)