Eilne (töö-)öö oligi pikk nagu aasta. Ettevalmistused ööks algasid juba ju hommikul. Hommikust sai märkamatult päev, mis omakorda suubus õhtutundidesse. Ja oligi käes ametlik “öö”. Teadlaste Öö. Meie olime ühed kangemad kõigi seas – lõpetasime alles kell 23. Viimased külastajad lahkusid veel minuteid hiljem. Meil läks hästi: eeskojas sai värvilistes vahtralehtedes sahistada, saalis uurida hallitusseente ilu, seeneusside vilgast tegevust ja teha seenepaberit. Üleval korrusel sai mekkida valgehallitusjuustu ning küpsetada pärmitaignast saiakesi. Näis, et rahvale meeldis ja pakkus huvi.
Minu öö jätkus väikse kõrvalepõikega Illegaardi, kus mängis Dramamama. No kuidas oleksingi saanud selle vahele jätta?! Nii hea muusika ju. Just selline sügisene…
Ja kell väga öö käisin veel Auras tänuüritusel. See on parim tänu ürituse korraldamise eest, mida tean. Kutsutakse lõõgastuma, pakutakse meelelahutust ja pruukosti. Kuidas sa siis ei tee seda ööd? Muidugi teed ja rõõmuga! Mis sest et ise kuhugi osalejana ei jõua.
Ja kui tee jõudis tänavanurgani, kus nool näitas, et õnn on kohe nurga taga, siis… siis seisatasin pikalt sügavas septembriöös. Ja läksin ümber nurga ja seal oligi kodu ja õnn.
Teadlaste Öö oli pikk nagu aasta.
Hehe, iga natukese aja tagant tuleb aadressiriba kontrollida, et kas see võõra kujundusega sait ikka on sinu oma :P
Teil telekas ka kohal käis – ma igasuguseid justkui nägin, a sind mitte?
Tuli tahtmine kujundust uuendada ja tundub, et leidsin kohe endale meelepärase – päeviku kirjutamise stiilis :)
Meil telekaameraid külas ei käinud. Ajakirjanikke vist üldse ei käinud, kuigi nad oleks jõudnud ju küll. Õhtu oli pikk.
Me ise oleme rahul: pidev külastajatevool kella 18st kuni 23ni, mõnedki veetsid siin tunni kui mitte paar, sest osalesid peaaegu kõigis töötubades.
Igati äge öö on see Teadlaste Öö. Mu lemmik töö-öö.