Täna on mu elu kahekümne kolmas 1. september ehk kahekümne kolmandat korda algab mu aasta koos kooliaastaga.
Ma olen väsinud. Täna olen ma väsinud ja tüdinud. Ma pole valmis. Ei ole mul midagi ette valmistatud uueks hooajaks, rääkimata vaimu valmis panemisest.
Nii palju muud on toimunud, muutnud mu meeleolu, arvamusi ja soove. Viisaastak on ka täis saanud, kui selle järgi eluplaane sättida. Aeg muutusteks.
Ma tahaks minna koju, tõmmata selga helesinise unistuse ja magada uue kevadeni.
Sind oleks vaja kuidagi turgutada… Äkki vajad uut suunda, kuid ei julge vanast lahti lasta…
Ma juba vaikselt keeran rooli teise suunda…