Eelmisel nädalal veetsin neli päeva (8.-11. märts) Lätimaal. See oli tööreis, päevad olid pikad ja intensiivsed. Samas jõudis ka natukene meelt lahutada ja olla eemal kõigist muudest töökohustustest. Mõned killud reisist.

Tee Tartust Riiga kulges magusalt magades. Und katkestasid vaid Lätimaale jõudmine (kehvemad teed, jätkuvalt) ning bussijuhi ootamatud pidurdamised.

Riias on ilm märkimisväärselt kevadisem ja tuulisem.

Lätis ei jäänud silma nii suuri lumekuhjasid kui Eestis. Riias olid tänavad lumest puhtad. Lumevallide asemel olid erinevas suuruses lombid.

Riias näeb võrdselt palju nii kole- kui kaunisarhitektuuri.

Selgus, et lätkased söövad normaalset ja väga maitsvat toitu ka, mitte kahtlaseid pooltooreid või maitsetuid asju (esimesed maitseelamused Lätis aastaid tagasi olid tekitanud eelarvamusi).

Riias on igal pool ja igal kellaajal justkui tipptund: inimesed ruttavad siia-sinna, samuti voorib igas suunas palju autosid, tramme, trolle ja busse.

Riias saab vabalt ilma kaardita ringi käia. Linn on küll suur, kuid eksimisehirmu siiski polnud.

Läti loodusmuuseum Riias on kõige ägedam muuseum, kus ma käinud olen. Soovitan külastada! Läti keelt pole vaja osata, seal saab juba vaadates ja katsudes asjadest aru.

Riia vanalinnas asub Leningrad. Meie rahvusvaheline seltskond vallutas selle lausa kahel õhtul.

Hotell, mis väljaspoolt erilist muljet ei avaldanud, avaldas muljet sisekujundusega.

Spa Läti moodi: kaks sauna, neli erinevat dušši, mullivann ja väike bassein. Sellegipoolest jagus mõnulemist paariks tunniks ning kõige kõvemad saunatajad olid muidugi eestlased.

Värviliste tuledega massaažidušš meenutas rohkem lifti kosmosesse.

Karud, metssead, ilvesed, huikavad kakud ja teised metsaloomad askeldasid Ligatne loodusrajal.

Riga balsam’iga kommid Laima poest. Nämm!

Esimest korda Lidos lõunat söömas. Fast food in Latvian style.

Suursugune Läti ülikooli peahoone on nagu labürint: koridorid ja korrused looklevad sajas suunas.

Jumala ökojalajäljed kiriku juurde viival jäätunud teel.

Niisugust vaadet, nagu Gauja jõe oru ääres näeb, meil siin pole kuskil. Vägev!

Tagasitee Riiast Tartusse möödus regilaule ja rahvuslikke laule leelotades.

Tõin isegi mõned suveniirid seekord kaasa, paraku ka kerge nohu.