Sel aastal – 2011. aastal – on mitu uut esimest ja säravat.

Uued bussid
Tartus vuravad nüüd ringi täitsa uued punased linnaliini bussid. Kiiskavpunased ja säravad bussid jätavad linnapildis mulje, nagu viibiks välismaal. Bussid on puhtad, aknad läbipaistvad ja kõik sildid on kleebitud korralikult kindlasse kohta. Vanades bussides oli olulise infoga silte topelt või rohkemgi, kleebitud üsna juhuslikult. Mind, va korraarmastjat see häiris. Nüüd on kohe kena vaadata, et kõik on korrektne. Esmamulje on meeldiv ning ma loodan, et ühistranspordi pihta enam nii palju kriitikat ei lenda. Igal juhul on lausa lust nüüd bussiga sõita!

Uus raha
Mina pole seni ühtegi välisriiki sattunud, kus euroraha kehtiks, ning seetõttu polnud mul ka nö. euro ülejääke ühestki reisist. Nii et rahavahetus möödus mu jaoks üsna märkamatult. Igaks juhuks välja võetud viimased Eesti kroonid ootavad rahakotis kasutamist. Täna kohvikus maksingi kroonidega ja sain peotäie säravaid euromünte vastu. Jällegi – nagu välismaal oleks olnud.
Mina pole euro tulekut sugugi kartnud. Tuleb lihtsalt teistes suurusujärkudes arvutama õppida. Ja rahvusvaheliste projektide raamatupidamine muutub ka palju lihtsamaks.

Särav on ka taevast alla keerutav ja hiigelkuhjadesse aetud lumi. Veider, aga – mida talvisem talv, seda vähem mul külma ja kõige muu vastu on.

Särav on mu pilk, kui peeglisse vaatan või miski/keegi silmarõõmu pakub. Ise näha on nii äge!

Mul on ainult üks kummaline uue aasta lubadus: lugeda läbi kõik Nick Hornby raamatud.

Üks tegelikult veel: uut jopet või mantlit on vaja. Enne kui jälle talv läbi saab. Ja samblarohelist kampsunit tahaks ka.