Põrandalt ei saa maha kukkuda ja ma väga loodan, et ma olen nüüd kõige alumisele põrandale sattunud. Ma tean, et elu käib lainetena, tõusude ja mõõnadega, ainult et ma tõepoolest lootsin ja soovisin ja pingutasin, et need tõusud kestaks kauem ja mõõnad vähem ehk taustasüsteem oleks stabiilsem. Paraku ei osanud ma ette näha ega arvesse võtta minust mitte olenevaid muudatusi. Nii et hetkel tunnen end järjekordses madalseisus, kust saab õnneks kõik vaid paremuse poole liikuda.

Ei, muidu pole hullugi, ainult et tahaks seda oma ja kindlat taustsüsteemi juba. Ma tunnen, et puudulik või ebastabiilne taustsüteem lööb mul jalgealuse kõikuma. Seepärast tahaksingi leida seda päris oma kohta, kus elada, olla ja toimetada. Muidu on ju päris hea olla (kui uneprobleemidest ja pingest tingitud väsimus välja arvata).

Jah, ma kolisin pühapäeval, ent see pole see. Hetkel on nö. hädatapp selle elamispinna osas. Võib öelda, et valik langes pealtnäha ilusale õunale, kuid seest on see mädand. Plussiks seal on kiire ja korralik internetiühendus :P Muidu… ma ikkagi otsin kodu.

Seoses kinnisvarasaagaga tegin mõned tähelepanekud inimeste eelarvamuste kohta.
1. Kui sa oled noor ja otsid Tartus elamiskohta, oled sa kindlasti tudeng.
2. Kui sa otsid Tartus elukohta, siis sa oled kindlasti pärit väljaspoolt Tartut. Üks põhjendus vt punkt 1.
3. Kui sa küsid, kui kauaks koht üürile antakse, lubatakse sul seal elada õppeaasta või õpingute lõpuni. Põhjus vt punkt 1.
4. Kui inimene soovib üürida kahetoalist korterit üksinda, ei saada aru, miks sa vajad üksinda kahte tuba.
5. Kui sa oled kõrgharidusega, oled sa ilmselt korralik inimene (st ei joo, ei suitseta, ei kutsu külalisi, ei pidutse jne).

Jajah, niisugused kogemused. Kusjuures, ei küsita ka, vaid kohe eeldatakse ja räägitakse sulle, kes või mis tegelane oled.

Täiendus: Hissand Jummel õnnistagu kõiki tädisid, kes arvavad, et peavad noorte eest hoolitsema, sest need ju ei oska ise elada.