Öötund on liiga hiline, et olla veel ärkvel.
On palju mõtteid, mida kõike korraga teostada ei jõua. Kas saabki? Saaks aga mõtterahu, kui miskit tehtud. Siis aega-ruumi jälle uute mõtete jaoks.
Meenuvad selle aasta esimesed. Esimene tõukerattaretk, esimene limusiinisõit ja stripiklubis käik, esimene isekorraldatud välisreis, esimene lennureis samuti peagi ees. Kas ka mõni uus algus tulemas?
Ja järjekordsed… Kolimine, uue õppeaasta konarlik tee, käitumisvigade ja -mustrite kordamine, tõbised olekud.
Natukene on igatsust vanade aega järele. Sõpradega koos veedetud aja järele. Millal me lähme neisse armsatesse Karlova kohvikutesse maitsvaid kooke sööma? Millal tantsime jälle igal neljapäeval salsat? Millal teeme reedeõhtuse baarituuri ja naerame end õnnelikuks?
Kell on liiga palju. Ent mitte nii palju, et oleks hilja und näha.
Ma ei teadnudki, et Karlovas kohvikuid on. Kus need võiksid küll asuda? Tihti R ja L õhtul on Grepp ja Truffe täis, siis oleks mõni Karlova variant omal kohal, eriti kuna ümbrus on ju muinasjutuline.
Tähe tänaval on hotellis Villa Margaretha väike kohvik ja vanas apteegimajas kohvik Anna Edasi ning Kalevi tänaval Loomemajanduskeksuses.