Tänaseni polnud ma tõepoolest-ei-mäleta-mis ajast niisama kaubanduskeskustes käinud. Umbes paar kuud ehk tõstsin jalga kaubanduskeskusesse toidu või paari vajaliku asja pärast. Seega otsustasin täna minna ostuööle. Pealegi oli sügisene ostuöö üsna tore üritus, kuigi peamiselt tänu heale seltskonnale.

Jõudsin kaubamajja 21 paiku ja tulin ära alles kolmveerand kaheteistkümne ajal. Uskumatu, kui lennukalt aeg kuskil kinnises kastis möödub! Mingit suurt ostlemist mul plaanis polnud. Tahtsin näha, mis elu seal üldse käib.

Käis tavapärane ostumelu. Tõsi, tundus, et pisut tagasihoidlikum kui veel aasta tagasi. Muidu olid inimesed nagu poodlejad ikka: lasid iga asja eraldi kotti panna, seisid järjekorras, kasutasid ära soodsaid pakkumisi ja maitsesid Katzi juures lihatooteid.

Natuke piilusin, kas kuskilt võiks leida uusi peokingi ja musta pidulikku seelikut, sest neid tahaks ja oleks vaja ka. Ei leidnud.
Muidugi ei saanud üle ega ümber raamatupoest. Seal oli olukord minu poolt: sain 111 krooni eest kaks Pegasuse väikese sarja raamatut. Kui sa veel ei tea ega taibanud, siis tegu mu lemmikraamatusarjaga.
Kiusatus raha poodi jätta oli ka filmi- ja muusikapoodides. Suutsin ka seekord siiski vastu panna. Kui mõni film või plaat ikka üldse rahu ei anna, eks ma ta kunagi ära ostan.
Voodipesu ja käterätte käisin ka vaatamas. Ostuhimu taltsutas hind. Pluss on kapp neid juba pilgeni täis.
Lisaks ostsin porgandit, mahekohupiima, maherosinaid ning kaks patsikummi.

Ostuööl käimine tuletas meelde, et poodides on tegelikult väga palju asju, mida me ei vaja. Seepärast oli ka täitsa hea tunne ära tulla kümnete ostukottideta. Tõesti hea tunne on mitte osta asju kokku! Veel parem on, kui kaubamajades üldse ei ringi uita (välja arvatud raamatupoed, sest raamatuid niisama sirvida on ka tore).

Minge poodlemise asemel parem jalutama! :)