Esmalt oli poolemeetrine kuuseke – roheline, lõhnav ja värske.

Teiseks oli kolmekuningapäev möödas ja põrandat oli niikuinii vaja pühkida.

Nii siis.

Tõstan vaasi kuusekesega laualt keset toa põrandat. Võtan kuusetipust kinni ja raputan korra. Okkaid pudeneid üksjagu. Raputan veel, okkaid langeb rohkem. Raputan veel. Oih, mõni oks on päris paljas! Ega sellist kuuske lauakaunistuseks enam vist pane. Raputan nii kuis jaksan. Okkaid kukub põrandale terve kuusekese jagu. Nii, nüüd on keset tuba vaas raagus kuusega ja vaasi ümber roheline ring okkaid. Olgu.

Tõstan vaasi koos kuusega kõrvale. Imetlen põrandale jäänud ilusat mustrit – nagu päike. Teen mobiiliga pilti. Pühin harjaga okkad kokkupoole, vormin kuuseokkapärja. Imetlen taas ja teen pilti. Lõpuks pühin okkad kühvlile. Kaks korda, sest korraga ei mahu ära.

Seejärel pühin kogu toa põranda ära, okkaid on igal pool natukene. Raagus kuusk lebab nukralt ukse ees. Et sealtki pühkida, panen kuuse tühja veini pudeli sisse külmkapi kõrvale seisma. Teen jälle pilti.

Jõulud on selleks korraks läbi. Või nii kauaks kuni raagus kuuse ära viin :D