Kollakas-pruunikaid lehti on maas rohkem kui puudel. Vaade avardub varisevate lehtede arvelt. Juba näen lõigukest Riia tänavast ning suure, peaaegu värvitu kivimaja hoovipoolset külge. Kui minna tagumisele rõdule, näeks ka teiste majade hoove ja garaaže… Üks maja nihkuks justkui lähemale raagus puude tagant. Mis see endaga kaasa võib tuua, ma ei tea ega tahagi mõelda.
Oli aeg, kui sügis ei meeldinud nii väga. Nüüdseks pole viga. Kui on olemas uus soe mantel, mille kapuutsi varju end täiesti ära peita saab, jalad kuivaks jätvad tossud ja aeg, et kõndida. On väikesed sügiseasjad: hobukastan taskus, pätikad kindad, sahistamine lehtedes üle Toomemäe tööle minnes, hilisõhtused teejoomised…
Kosmilisest kaugusest üle õla piilub kuukera.
—
Häirekell on kaks korda plärisenud. Kas ta reageerib tugevale kapsasupi lõhnale koridoris või sigaretitossule suitsunurgas, ei tea. Loodetavasti ei juhtu midagi katastroofilist, kui ma nüüd mõneks ajaks välja lähen.
—
* Itaalia Meteoroloogia Ühingu uurijad hoiatavad, et sügised muutuvad vähem värvikirevaks.
Jaaa, kastanid! Mul on terve tasku neid täis. Teeõhtud on ka muidugi ületamatud :)
Sinu lausest “Kosmilisest kaugusest üle õla piilub kuukera.” lugesin ma esimese hooga välja “Kosmilisest kaugusest üle õla piilub luukere.” Lugesin ära, mõtlesin sekundi murdosa jagu middaaa?!?! ja siis lugesin uuesti, jube naljakas oli :D
Oijah, tegelikult magasin täna sisse, enamus päevast läks metsa ja pea valutab… Nii et naeru oli vaja.
:D
Kuu piilub mul terve õhtu aknast sisse. Alustab ühest aknanurgast ja hiilib vaikselt teise aknanurka. Just täpselt nii, et algul näeb ta mind arvuti taga istumas ja pärast voodis magamas.
Millal see hullumajalt tegevusterohke aeg läbi saab ja me filmiõhtu teeme?
Ma vaatan ka alati su akna poole, kui õhtuti keeltekoolist tulen, st siis teisipäeviti ja neljapäeviti umbes kell 7 :)
Hullumajalt tegevusterohke aeg saab läbi järgmise nädalaga. Siis on nädalake puhkust, ehk õnnestub millalgi siis?