Silmi avades ei suutnud uskuda, et taevas on sinine ja päike paistab. Ärkasin mitu korda, sest lühikeseks jäänud uni kiskus silmad muudkui kinni ja teki alla oli mõnusalt soe. Üles ja riidesse ma lõpuks sain, just õigel ajal.

Läksime koos sõbrannaga Müürilille täikale. Kui kohale jõudsime, siis täikaelu juba kihas. Üsna esimestel minutitel tegi sõbranna ka esimese ostu (pluus mu töökaaslase tütrelt). Mina leidsin põnevaid riideid küll, kuid kahjuks olin ma nende jaoks väikest kasvu. Vahepeal omandas sõbranna ka ühe vöö. Enne äraminekut jäi pilk pidama kootud kleidile, mida hilisema kahetsuse vältimiseks ka selga proovisin. Sobis! 40 krooni ja vinge kleit-tuunika sai minu omaks. Esmaspäevaks ehk õppeaasta alguseks on kihvt riietus olemas. :)

Nii saigi lumepall veerema lükatud: sõbranna leidis teistest poodidest veel meelepärased kotid ja mõned riided. Naljakas küll, et kui teed ettepaneku kuhugi poodi või turule kaupa uudistama minna ja loodad ise midagi leida, siis hoopis sõbrannad leiavad igatsetud asju. Samas on ju tore, kui nad lõpuks saavad, mida ammu otsinud on.

Pärast täikal ja Taskus käimist jalutasin veel turult läbi ning tulin tagasi kuue muna ja pangetäie Pajumäe mustsõstrajogurtiga. Kahekrooniseid kohukesi seekord ei olnud, millest on kahju, sest tänavalt leidsin kaks krooni.

Muutumatu on peavalu. Arvan, et see on varakult saabunud sügisilmade tõttu. Kuna pidevalt puhub jahe tuul, siis hakkabki pea valutama. Edasiste peavalupäevade vältimiseks kuluks üks soni või muu lahe müts ära. Tuleb uus poetuur ette võtta. Või nukrutseb kellelgi kuskil kapinurgas mõni punane või pruun või must soni, mida ise enam ei kanna? Vaataks üle ja passiks pähe, vastutasuks võin midagi oma kapist pakkuda.

Täna on taas filmiõhtu. (Eile oli ja järgmine nädal on vist pea iga õhtu mõni film plaanis…)