Eile Tallinn-Tartu maanteel korralikult liiklusmärkide järgi sõites jäi silma üksjagu uljaspäid, kes rattamaratonile sõitsid. Iseloomulik tunnus oli üsna uus auto ja auto külge monteeritud jalgratas või paar. Ma mõtlesin, et kuidas nad küll maratonil sõidavad. Kas sama hoolimatult nagu maanteel? Maanteel nad sõitsid eessõitjale nii lähedale kui võimalik, sooritasid möödasõitu mitmest autost ja rekkast korraga, ületasid kiirust, üritasid mööduda kohas, kus see lubatud ei olnud ja nii edasi.
Õde sõitis just nii, nagu märgid ette nägid ega lasnud end sugugi kõigutada juhtidest, kes ilmselgelt ei pidanud liikluseeskirju miskiks. Kui oli lubatud 90 km/h, siis me sõitsime 90 km/h. Kui oli lubatud 70 km/h, sõitsimegi 70 km/h. Ükski auto ei kannatanud meie taga kaua sõita. Mõned üksikud juhid olid, kes pidasid vastu nii veerand tundi, aga lõpuks panid nad meist ikkagi mööda. Las nad siis sõidavad jõnksadi-jõnks, meie stabiilse sõidu tulemusena vähenes kütusekulu oluliselt ja mõnus oli sõita ka.
Tegelikkus on selline, et keegi Tartu-Tallinna mnt-l ei vaatagi liiklusmärke ja enamus inimesi liikluse sujuvaks liikumiseks, sõidavad nii nagu teised, veits kiiremini. Mulle on nüüd selgeks tehtud, et hea autojuht on see, kes ei sega teisi, mitte see, kes alati liiklusmärkide järgi sõidab. aa muidu olen ise ka liiklusmärkide järgi sõitja:D
kekuga nõus. teinekord on tõesti targem kergelt eeskirju rikkuda, kui neid jäärapäiselt järgida, eriti tallinn-tartu maanteel. ma usun, et kui te oleksite sõitnud 8-10km/h kiiremini, oleks olnud kordades vähem möödasõite. aga jah, liikluskultuuri peaks eestis kõigile õpetama, nii korralikele juhtidele kui ka rullnokkadele.
maratonil oli ka igasuguseid sõitjaid. oli viisakaid, kes eemalt hõikasid, kellega sai rajal mulajuttu ajada ja ka neid, kes trügisid sealt mööda, kus see täiesti võimatuna tundus.
Siim ütleb ka, et alati pole kõige tähtsam ilmtingimata reeglitega stikkida vaid on oluline, et liiklus voolaks õlitatult…mis muidugi ei tähenda, et kui kõik sõidavad 90 alas 110ga, siis tuleb ka 110ga sõita. Minu meelest on eriti nõmedad need, kes süstivad ühest reast teise ja teevad mingeid eriti kahtlaseid möödasõite, mis vahel ei saagi tehtud, sest need juhtuvad olema nii kahtlased ja lausa napikad, et lõpetatakse (heal juhul) põllu peal..
Aga jah Evu, ma olen suga täitsa päri – haledad on need inimesed, kes arvavad, et nad on äärmiselt loodussõbralikud kui nad käivad metsas hängimas (mis sest, et nad sõidavad maasturiga järve äärde ja neist jääb ilge laga maha) või need kes arvavad, et nad on hullult sportlikud ja tervislike eluviisidega, kui kimavad arulagedalt mööda maanteed, et minna rattamaratonile..
Üks põhjus, miks mu noorem õde nii korralikult sõidab, on ka selles, et suhteliselt värske autojuhina sõideti talle otsa ning ta tükk aega pärast seda ei söandanud rooli taha istuda. Ja nüüd on ta eeskujulik autojuht. Ta on mul üldse tubli :)
Keku, rõõm sind jälle siin “näha” :)
Patsy, kuidas sul rattamaratonil läks? Mis koha sa said?
Evä, no ongi. Selline kaksipidi lugu nende inimestega.
Ma koguaeg siin:) Alati ple lihtsalt midagi öelda..rõõm on minu poolne :D
heh…ise sõitsin ka rattamaratonile ja nägin samamoodi, kuidas üks uhamine sellel tallinn-tartu maanteel käib. mitte mingit stabiilsust. ja kui üritad ise stabiilne olla, siis silme ees virvendab koguaeg, möödujate vilkuvad suunatuled ja närvilised pidurituled jne… ühesõnaga halb. aga rattamaratonil kimasin küll, sest tahtsin end 100% välja elada! mõnus oli!