Eile keksis ühe kohviku trepil tuntud odaviskaja Andrus. Hüppas käed-jalad harki mu tee peale, ma laveerisin vaikselt kõrvale. Silmanurgast nägin, kuidas ta väljus ja ukse ees veel paar kummalist poosi tegi. Veider.

Tahaks osta hästi palju raamatuid, muusikat ja filme. Võiks elada mööbli-raamatu-muusika-filmipoes. Täna jalutasin sisustuskaubmajast läbi ja nägin seal väga lahedaid tugitoole ja lahmakat diivanit. Oleks korter, kuhu seda diivanit ja neid ägedaid toole panna. (NB! Pakkuge mulle kodu.) Markus Daanielit nägin ka, täitsa juhuslikult.

Sellest, et su sõbrannalt on küsitud midagi olulist ja tema on vastanud midagi olulist, saad teada Orkutist pilti vaadates.

Uus meelepärane värvikombinatsioon on kreemikas valge helerohelisega.

Kas ja kuidas mu jaks käib üle 50 pubekast, näitab sügis.

Kaks päeva järjest R.-ga kokku juhtuda on väga tartulik ja tore.

Jätkuvalt vihkan hommikuid, kui ei saa ärgata üksindusse, ja õhtuid, kui ei saa uinuda rahus ja vaikuses.