Ma räägin ära selle loo, kuidas mina ja Fox reedel kaudselt avarii põhjustasime.

See juhtus kolmveerand viie paiku pärastlõunal. Hakkasime ületama ülekäigurada Laia ja Vabaduse tänava nurgal. Fox oli jõudnud juba sõiduteele astuda, kui märkasime Laialt tänavalt tulevat BMW-d. Jäime seisma, et auto mööda lasta, kuid hoopis bemm jäi seisma ja lasi meid üle. Olime just keset sebra, kui äkitselt bemm meie poole jõnksatas, kostus kõva pauk ja killud lendasid. Bemmile oli tagant sisse sõitnud roheline auto (marki ei tea). Ehmatasime, sest me ei olnud seda autot tähele pannud. Pealegi oli bemm minust vaid napi meetri kaugusel. Läksime kiiresti üle tee ära.

Bemmi juht (noorem mees) reageeris kohe ja läks tagumise auto juurde. Rohelise auto roolis oli naine, kes kohe kellelegi helistas ja vägagi ärritunult kõneles. Rohelises autos oli veel sõitjaid. Ma ei näinud, mis bemmil viga oli, kuid sisse sõitnud autol jooksis õli välja ja nina oli lömmis. Seisime Foxiga pargiteel ega teadnud, mida teha. Meie ju ei olnud kuidagi valesti käitunud. Ka bemmi juht ei olnud midagi valesti teinud, ta ju lasi meid üle tee nagu kord ette nägi. Ju rohelise auto juht ei pannud tähele, et tema ees sõitev auto pidurdas. Üks on tähelepanelik, teine korraks mitte ja ongi mats käes.

Arvatavasti said juhid asjad klaaritud, sest umbes veerand tundi hiljem oli bemm lahkunud, kuid teine auto seisis ikka veel seal. Ju ootas puksiiri. Õnneks ei tekkinud ummikut, kohe pärast matsu oli veidi segadust, sest teised autod pidid natuke pidurdama ja manööverdama ohutussaare ümber.

Kahju, et nii läks. Hea, et hullemini ei läinud.