Lugesin tänasest PM-st artiklit halvenevast mobiilside kvaliteedist ja rõõmustasin, et mul pole alatasa probleeme kehva leviga. Vanasõna “Ära hõiska enne õhtut” läks seekord täppi.

Paar tundi hiljem helistas sõbranna, et teatada õhtustest plaanidest. Umbes kolmanda lause ajal ma kuulsin vaid luksuvaid täishäälikuid ja siis mitte midagi. Astusin toas edasi-tagasi, et teda uuesti kuulda, kuid ei midagi. Vaikus ja üksikud häälikud. Ometigi näitas telefon, et levi on korralikult olemas. Läksin õue, ehk on seal asi parem. Hetkeks oligi, kuid suurema osa jutust läks ikkagi kaotsi. Lõpuks sain teada kellaaja ja koha, kus kohtume.

Kõne lõpetanud, meenus, et mõnigi kord, kui Foxiga oleme pikemalt rääkinud, hakkab levi samuti jupsima – kõne muutub katkendlikuks.
Mõned korrad on juhtunud, et keegi helistab mulle, kuid ei saa mind kätte. Mis siis, et mul telefon on sisse lülitatud, levi põhjas ja aku täis. Helistaja kuuleb vaid automaatsõnumit, et telefon välja lülitatud või väljaspool levi.
Vahel ei saa mina välja helistada, isegi kutsuma ei hakka.

Mõned aastad tagasi sain uhkustada, et mul on levi olemas vaat et igas Eestimaa paigas. Ka Järvseljal, kus teiste operaatorite kliendid pidid helistamiseks minema majade taha lagendikule ja võtma kummalisi poose, et paar pulkagi levi kätte saada.

Nüüd pole suurt vahet, kelle klient sa oled. Ühtviisi hea ja halb on levi kõigil.