Enne oli see postitus parooli all, kuid võtsin parooli praegu ära. Olge viisakad, palun-aitäh!
Daki ja Rübliku pulmad olid kõige lahedamad! Maia ütles, et nüüdsest on Daki ja Rüblik üks sõna – Daki&Rüblik.
Pulmaliste meenutusi: Daki I ja II, Birx, jri, Sepp, Maia.
Krooniku tähelepanekud
(Alljärgnevalt on ära toodud vaid murdosakene krooniku meenutustest.)
Pruudi ja peigmehe jah-sõnad olid sama kindlad kui nende esimene suudlus abikaasadena.
Pruut nõksutas puusi, kui peigmehel lubati pruuti suudelda. Külaliste seas levis kerge naerupahvak, kuid see oli dakilik hetk.
„Ärge kissitage silmi, nagu päike näkku paistaks,” kamandas Sepp seltskonda poseerpilti tehes. Päike paistis näkku ja ma katsusin silmi mitte kissitada.
Keegi ei kukkunud tiiki poseerpildi tegemise ajal.
Noorpaar sõitis pulmarongi eesotsas musta Tšaikaga, mille kapotti kaunistasid maikellukesed.
Signaalitav pulmarong meenutas jrile Itaalia liiklust.
Ringteel tegi pulmarong kaks ja pool tiiru, peatades kogu muu liikluse. Pruut lehvitas kimbuga aknast.
Esimeses peatuspaigas nägi peigmees lõõtspillimängu saatel paku lõhkumisega pisut vaeva, kuid sai suurepäraselt hakkama. Pruudile anti naeltega kartul ja nüri nuga, kuid see ei takistanud tal kartulit koorimast. Nii kui autodesse saime, algas padusadu.
Taustaks hall taevas ja käänuline hall Lõuna-Eesti maantee, sõitis Tannu sik-sakki oma punase autoga klassikaliste helide saatel, mis kostusid jri rohelise auto raadiost. See oli imekaunis vaatepilt.
Teises peatuspaigas raudtee juures sattusime saja-aastatagusesse piltpostkaarti. Noorpaar embamas rööbastel, pruut hoidmas pea kohal valget vihmavarju. Pruut kõndimas raudteerööpal, hoides peiul käest kinni ja elegantselt valge vihmavarjuga tasakaalu hoides.
Kolmas peatuspaik oli kurepesa juures. Peigmees ronis natukene ja sidus lindi pesaaluse maja seinale.
Patsy kurtis, et peab iga peatuse ajal pulmarongi tagaotsast etteotsa jooksma, et sündmused videokaamerasilma püüda.
Peopaik oli lummavalt kena: kaskedega kaunistatud rehetare keset metsa, püstkoda, jõgi, õhtune udu.
Kassiorusse jõudnud, algas paduvihmasadu.
Tervitusšampanja maitses väga hea, võimalik, et maailma parim.
Pulmaameteid jagati hulgi. Mina olin kroonik, Maia noh-ütleja, Patsy Operaator Kõps ja kibe-hüüdja, Metskaplan boss, Rojuke alkomeeter, Sepp ja jri piltnikud, Birx kõnepidaja, Siki sanitar, olid veel kell, tantsulõvi, toostiütleja, kubjas, pulmapitser ja viisihoidja.
Maia võttis oma ametit tõsiselt, kuigi ta oli kõige vaiksema häälega ning iga hüütud „Noh-i” tuli lauakaaslastel võimendada. Olid lihtsalt nohid, väikesed viinanohid, mikrofonisse hüütud nohid.
Patsy filmis kõike, kuni aku tühjaks sai, siis filmis uuesti, kuni kaamera kaotas.
Patsy hüüdis kibe, nii kuis jaksas. Noorpaar kibeles mis kibe.
Kell hõikas, kui kell jälle midagi oli.
Sepp ja jri klõpsisid kokku umbes pool tuhat pilti (minu meelevaldne arvutus).
Boss korjas kokku autovõtmed, et keegi kogemata sõitu ei läheks.
Birx delegeeris kõnesid ja pidas ise.
Siki tormas arstipaunakesega kohale, kui Patsy pruudi varvast tantsides oli veristanud.
Tantsulõvi rokkis nii, et särk seljast.
Tantsiti üksi, kaksi, hulgi nii sees kui õues.
Pulmapoiss (pulmaisa) Marko nägi eriti lahe frakis ja sarvikhabemega välja. Kuna ta ei andnud isa mõõtu välja, sai ta nimeks pulmapoiss. Sarvikpoiss, sarvik-pulmapoiss.
Pulmapoisi kompanjon Anto mängis lõõtsa ja laulis. Ja jäi ühel hetkel, tühjaks söödud torditaldrik käes, pingil magama.
Pulma-Saaremaa-valsiks oli noorpaar hoolsalt harjutanud ning nad keerutasid uhkesti tantsupõrandal. Nad olid suurepärased.
„Tegu on meestega ja kell on 40,” juhatas pulmapoiss Marko sisse meeste iludusvõistluse. Rüblik, Tannu, Patsy ja tantsulõvi pidid paberist välja rebima oma ideaalnaise ning nendega tantsima. Võitis tantsulõvi, kelle ideaalnaiseks olid Juula ja Juuli („Miks valida üks, kui saab valida kaks?”).
Patsy ideaalnaine Krõõt oli inseneriveaga.
Pruudi ja peigmehe eest väljas olevad võistkonnad katsusid osavust etteantud asjadest torni ehitamises. Kõrguses võitis pruudi ja püsivuses peiu võistkond.
Neiupõlvenime Lamp allavoolu saatmine kulges rohkete ja mahlakate kommentaaride saatel. Birx lubas lambist hakata kohe välja mõtlema asju, mida saaks Daki uue perekonnanimega seoses öelda.
Kinkide avamisel ei suutnud pruut ära üllatuda. Mida sa ikka ootad, kui veimevakast leiad karvased käerauad ja Playboy voodipesu, kõige kuulimate veiniklaaside karbil ilutsevad Robbie ja Johnny ning üldse ilmuvad paberi seest nähtavale soovitud, aga ikkagi ootamatud kingid?
Ettekavatsematu peigmeherööv sai lahenduse, kui pruut peiu heaks „Saaremaa valssi” laulis ja kõige armsamad leppimissõnad lausus.
„Ma ei tea, kõigil on karvased sääred,” kõhkles pruut kinniseotud silmadega meeste ja Birxi (kel olid siiski siledad sääred) sääri katsudes. Ometi tundis ta peiu sääre kohe ära.
Pulmapoisi õhitusel osalesid külalised nii tikutopsi ninaga edasi andmise võistluses, tsirtaki kui ka jenka tantsimises ning öises diskotantsutunnis.
Oksjonil müüdi noorpaari pildiga kruus 165 krooni eest. Üks noorpaari musi müüdi 300 krooni eest. See oli pikk musi, kuid pruudil oli pöial püsti – oli hää.
Pruudirööv tekitas väikest paanikat, kuna pruut oli teadmata kohas kusagil kaugel.
Pruudipärja sai pikk tüdruk Monsa ja peiukaabu pikk poiss Patsy.
Õhtu oli sume ja udu müstiline.
Sääsed sõid jalgu, kahtlasel kombel on paar sinakat lisandunud.
Tort oli neljakordne, martsipaniroosidega kaunistatud ja maitsev.
Pulmas oli märkimisväärselt suur hulk pruunide silmadega inimesi (mina, Tannu, Sepp, pulmapoiss Marko…).
Vein joodi kõik ära ja suurem osa viina ka (vist), kuid keegi ei joonud end laua alla.
Bänd oleks peaaegu oma töötasu laua alla kaotanud.
Hommikul oli alles peaaegu pool torti.
Bänd Nukker Kukeke teenis sama võimsa aplausi kui mõni maailmakuulus artist. See oli vingem kui mõni suur kontsert.
Bändi tuleb veel eraldi kiita. Nad on kõige paremad! Ma tänan oma lauanaabrit ja lauljat Ristot meeldiva vestluse, hea esinemise ja tantsu eest. Teistele bändiliikmetele lakkamatu aplaus, et kuumas toas vastu pidasite ning et pille lõplikult nurka ei visanud, kui alguses ei tantsitud. P.S. Nii ägedat kidramängu nagu Laur tegi, pole mina oma silmaga veel näinud. ;)
(Jätkub…. Kunagi ehk.)
Küsimused:
Mis siis, kui mõni võõras pulmarong oleks meie pulmarongi vahele trüginud ja pooled külalised oleks valesse pulma sattunud?
Miks ma unustasin paluda teha pilti endast koos noorpaariga?
Kuhu kadusid jri ja Maia?
Kus hoiti röövitud pruuti?
Miks kogu aeg ei tantsitud?
Miks ma kogu aeg ei tantsinud?
Kuhu pooled külalised kadusid?
Kas tõesti saab peo parima osa läbi, kui bänd on lõpetanud?
väga põhjalik kroonik oled! tubli ja aitäh!
Kas Marko lõõtsaga sõber võis olla Anto, kellel on pisike rohelist värvi karmõška?
Väga elamusterikas kirjutis..tundub nagu oleks ise kohal olnud. Aitähh sulle Evu, selle ilusa kirjatüki eest :)
Patsy, ma tänan kiituse eest! Võtsin ametit sama tõsiselt kui sina ja Maia.
Siltsu, oli ja Anto. Kõik nimed ei jäänud kohe meelde. Nad moodustasid Markoga väga vahva meeskonna.
Keku, rõõm, kui suutsin pulmamelu värvikalt edasi anda.