aeg: kolmeteistkümnes reede.
isikud: jrh (=jri), dakh (=daki), evh (=evu), birx, patsy, m.
kohad: karlova, emamere kaldad, park, pink, plats, zavood, tänavad, kaarsild, takso, karlova.
asjad: jutud, kõndimine, jutud, jook, ootus, jutud, naer, jutud, rahutuse rahustamine, tere vana tuttav, jutud, jook, muusika, siin ja seal, ei maga, naeratused, nii ja naa… kõike lotsof.
tunded: hei! kuidas läheb? – hästi!, ikka hästi. astu oravarattast välja. paralleelreaalsus, varsti on see unenägu.
aeg: jätkub neljateistkümnes laupäev.
magamata tunde: hetkel kokku 34.
kirjusid ja kollaseid liblikaid nähtud kümmekond; haamriga pöidla pihta löödud üks kord; naelu sisse löödud, kõveraks löödud, välja tõmmatud lugematu kordi; kohvi joodud üks tass.
jrh, ei löö sind, ei ole pahane, ei süüdista olematus. (ma ju kõige nunnum.) hästi läheb ikka, mis siis, et väsinud. küll jõuan nolaifida ja magada. rutiinist välja on vaja saada. olgu siis korraga ja palju ja kõike. korraks laifida ja siis zurück verdienen.
dakh, sa oled maailma parim dakh. egobuustid mind nagu ei keegi teine. danke!
——
täiendused:
magamata tunde sai kokku 36 (isegi 2 päeva hiljem esineb raskusi lihtsate matemaatiliste protseduuridega),
vaata ka kõige suurem küsimus on, omg omg omg, pealk4ri.
kuidas sa meid küll välja kannatasid (=?
d’^^’b
ma kannatasin teid välja armsasti. teinekordki. virtuaalmolekulaarsõbrad ju. (:
Oh, sul toimus mingi vägev värk ju (:
jaa, siltsu, see oli vägev :)