Kolm pikka, varase äratusega päeva võtavd minust viimsegi energiaraasu ja hea tuju, mis mul eelmisel nädalal juhtunust hoolimata oli. Ma ei ole hommikuinimene ning tavapärasest varem ärkamine tekitab kohe tusatuju.
Eile läks arvutil midagi katki ja see pani mu olemisele viimase põntsu. Läksin endast välja ja tõstsin häält. Tahtsin nutta, silmad ka valutasid.
Nüüd kiusan Pusa oma IT-alaste küsimustega. Ma arvan, et kui ongi see viga, mida ta arvab olevat, siis ta aitab selle ka ära parandada. (Jälle on Pusa päästeingel. Noh, arvutiasjus alati.)
Ja kellegi kaissu tahaksin ma ikkagi.
kaisulammas? :)
on küll aseaine, aga päris mõnus siiski. ja soe!
Ma pole kunagi, välja arvatud vist lapsepõlves, kaisuloomadega maganud. Tavaliselt keeran end teki siise kerra, tõmban padjanurga natuke kaissu, põimin käed ümber enda ja magan iseenda kaisus.
Kellegi sooja keha kaiss oleks mõnikord siiski mõnus.