Ma tahab ainult üht: terveks saada. Aitab küll juba, ei viitsi enam oma nina pläristada ega kogu aeg köhida ja kähiseda. Shitta kanti shit on olla. Palavik? Võimbalik. Homme olen veel tööl, siis mulle küll aitab. Jõululaupäeval pole enam miskit ostlemist. Kes hiljaks jääb, see ilma jääb. Jõulud, krt võtaks, saabuvad ju alati tähtaegselt! Nii et tegutsege õigel ajal. Mul sügavalt ükskõik, kui mõni viimane-hapupiimane oma kuusekaunistustest ilma jääb. Praegu ma olen nii läbi, et tõesti suva on.

Boss just helistas, ta ikka laseb mu laupäeval vabaks. Ja homme tuleb veel allesjäänud kaubale tuld anda. Mis tast ikka seisma jätta. Saaks ise ka nii vormi, et jõuaks inimestele kõik maha müüa. Kaubandus mõjub ikka ajudele retsilt. Jälle üks amet, mida põhitööna teha vist ei taha. Oh jessas küll!

Kas te ootate jõulukaarte ka minult? Ma ei jaksa, vabandage väga, ei jaksa sellega tegeleda  :(  Muud mõtted peas: hingata, magada, süüa. Egotsentrik hetkel. Ärge olge pahased. Ma tulen ja saan enda tagasi varsti.

Ekraanitagune ropendamine täismahus sellesse teksti ei jõudnud. Ropendamine jäi pigem mitteverbaalseks dialoogiks enda peas.