Ma lõhnan Gucci Envy järele. Hea lõhn. :)

Viimased päevad on möödunud sama virvendavalt nagu arvutiekraan praegu teeb. Ühest mõttest, tundest, arvamusest teise, kohati olen paras mõrd. Samas tundub, et olen peaaegu korras. Võib olla arvan nii, kuna ei taha mõelda selle peale eriti. Aga mis seal nii väga mõeldagi on? Ainult unustada ja edasi minna. Uut moodi edasi minna, kuigi mõnes mõttes on kõik vanaviisi. Vanaviisi. Uutmoodi.

Elu seisneb igasuguste asjade proovimises, muidu ei saa midagi teada.

Kellegi kaotus on kellegi võit. Kas ma sain omale uue parima sõbra? Pärast sellist avameelsust kipun tavaliselt end peitma, võimalikult kaugeks jääma. Seekord ehk teisiti? Areng? Evulutsioon? Midagi peab muutuma minus endas. Midagi peab muutuma…