Millest ma täna kirjutan? Kas sellest, et lõputöö tähtaaeg on kahe kuu pärast ja mul pole eriti midagi tehtud. Ja et mustmiljon muud kooliasja tahab ka tegemist? Või sellest, et ma olen täna unine ja veidi väsinud, kevadväsimus vist tikub kallale? Kõik see kõlab vägagi kurtmisena, aga ma kohe üldse mitte ei taha jälle otsast alata sellega. Usun, et meil kõigil on need mured ja kõrini nende üle kurtmisest. Eks ju? Ma jätan oma teada selle värgi. Ja lähen täna võib olla CT-sse tantsima. Võib olla.

Ma märgin hoopis seda, et ääretult mõnus oli lugeda jri sissekandeid ja andrise parvetamise-lugu. Kus mõni ikka oskab kirjutada! Tahan kaa! ;-)  Hästi-hästi hea oli lugeda. Vau kohe!

Väikesed asjad tegevat rohkem rõõmu kui suured. Ma pole kindel, kas keegi on seda väitnud, aga mingi selline mõte väikeste asjadega koos käib. Kuna mu rõõm hakkab vaikselt kaduma (küllap on selles süüdi päike, õigemini tema puudumine), siis tuleb väikeste asjadega teda, st rõõmu turgutada. Üks väike rõõm on kalaturu seina peal. Kes Üle Turu silla kõndinud, on kindlasti märganud graffitit Roosa Printsess. Ma lisasin mõttes sinna tähe E oma roosa mütsi pealt (nimi ka ju Ega) ja saingi väikese rõõmu omale: Roosa Printsess E. See mu väike rõõm. :-)