Mul on juba suva sest aastavahetusest. Olen jälle nagu peavalus zombi, uimane ja tujutu. Ma ei tea, mis viimasel ajal minuga jälle on. Kas sügisene masekas tahab tagasi tulla? Mina küll ei taha… Magaks lihtsalt kogu aeg, magakas kogu jandi maha ja elaks siis edasi. Pean end õhtuks koguma, muidu olen taas pahur ja õnnelikud paarikesed (nii omad kui võõrad) satuvad mu põlu alla nagu pea igal aastavahetusel. Raske on neid taluda. Palun ärge pange seda mulle pahaks!

Parandamatu optimistina (nagu ma arvan end olevat) soovin täna õhtuks laia lund, mõnusat seltskonda, killuke armastust ja meeldivaid elamusi! :-D