Vahepeal vaadatud filmid: “Stiilipidu”, “Hevireis”, “Uhkus ja eelarvamus”, “Facebooki dilemma”.

Filme 23/365.

On reede õhtu ja alles esimene õhtu sel nädalal, mil saan vabalt võtta. Vaatan vaikseks keeratud heliga ETV kanalilt filmi “Loomu poolest metsikud” (“Wild at Heart”), mis pole eelmiste päevade intensiivsust ja meeleolusid arvestades kuigi hea valik. See film pole just tundliku natuuriga inimestele ega ka tuju tõstev meelelahtus. Igal juhul on filme nüüd 19/365.

“Palged, paigad”
“Lucky”
“Koerte saar”

Jaanuarikuus ei õnnestunud nii, et oleks iga päev üht filmi vaadanud. Mis teha, vahel tulevad muud tegemised vahele.

Filme 18/365.

Kinno pole ammu jõudnud ja muudest kanalitest pole ka olnud mahti filme vaadata. Laupäeval siiki köitis mu tähelepanu muinasjutuline loodusdokumentaal imelisest valgest põdrast Ferdinand (The White Moose, Rootsi 2018). Soovitan ETV lehelt järele vaadata.

Filme 15/365.

Kuna nädalavahetus möödus osaliselt peavalu ja muidu kehva enesetundega, siis vahtisin diivanil teki sisse mässituna suvaliselt telekanalitelt filme. Nimekirja lisandusid “Bridegt Jones’s Baby” (väga kehv film), “Friends with Benefits” (tore ajaviide kenade näitlejatega), “Magic Mike” (kõhulihased ja tantsivad mehed), “Apollo 13” (Tom Hanks seiklemas kosmoses) ja “The Terminal” (Tom Hanks seiklemas lennujaamas).

Nägemata jäi paraku 2015. aastal PÖFFil linastunud “Mustang”, kuid sel nädalavahetusel sobisidki mu kavasse pigem kergema sisuga filmid.

Filme 14/365.

Vahepeal oli igasugust muud tegemist ja filmide vaatamine jäi sinnapaika. Nädalavahetusel puhkuserežiimil olles juhtusin kaht filmi nägema: “Bridget Jones: täitsa lõpp” ja “Mina, Tonya”.

Küllap iga naine tunneb end vahel nagu Bridget Jones: valel ajal vales kohas, valedes riietes ja ütlemas ebasobivaid asju. Aastatega muutub arusaadavamaks tema pesu valik (hehehe!).

Filmi “Mina, Tonya” ma ei plaaninud vaadata, kuid see köitis mu tähelepanu piisavalt, et muud tegevused sinnapaika jätta. Dokumentaalfilmi stiilis tehtud lugu näitas glamuurse elu karmi külge. Mis teha, elu on selline.

Filme 9/365.

Elektriteatri filmiaasta nädalalõpul vaatasin filmi “Islandi amatsoon”. Muhe film ja muidugi imeline Island.

Praegu vaatan vist sajandat korda “Notting Hilli”. Film, mida võib iga kell vaadata. Sest Hugh Grant ju.

Filme 7/365.

Vaatasin film “Sleeping with other people” Kanal 11 pealt. See film on üks mu lemmik Tartuffi-filme, kavas oli see 2015. aastal. Hiljem näidati linateost kinodes ja nüüdseks on korduvalt olnud ka telekanalitel.

See on armas ja südantsoojendav lugu kahest veidrikust, kes teineteist leiavad. Teiste inimestega nad ei oska olla, teevad ja saavad haiget. Mäletan, et naersin seda filmi vaadates südamest, sest kurvavõitu taustast hoolimata oli see ka lõbus film.

Filme 5/365.

Alanud aasta kolmandal päeval käisin Elektriteatris vaatamas musta komöödiat “Stalini surm”. Filmi näidati esimest korda 2017. aasta PÖFFil, kuid ma täitsin siis kinoperenaise kohustusi ega saanud filmi ise vaadata.

Lootsin, et selle filmi ajal saab palju naerda. Üksjagu saigi, kuid mitte päris kõht kõveras. Argipäeva sai küll selle filmi ajal ära unustada, nii et väikse välja lülitamiseni see toimis küll.

Filme 4/365.

Mõtlesin, et teeks iseendale ühe väljakutse. Igasugused challenge‘id on ju viimasel ajal populaarsed.

Väljakutse on vaadata 2019. aastal iga päeva kohta üks film. See ei tohiks keeruline olla, sest vaatan filme niikuinii peaaegu iga päev nii kinos kui telekanalitelt. Seni olen kultuuriaasta logisse üles kirjutanud need filmid, mida olen kinos vaadanud. Väljakutse puhul panen kirja nii kinos kui ka mujal vaadatud filmid. Arvesse lähevad filmid, mille vaatan ära täispikkuses (või enam-vähem).

Uue aasta esimestel minutitel vaatasin lehelt ArteKinoFestival.com filmi “For Some Inexplicable Reason” (Ungari, 2014, režissöör Gábor Reisz).

2. jaanuaril vaatasin Elektriteatris filmi “Armastusega Vincent” (“Loving Vincent”, Poola, Suurbritannia, USA, 2017, režissöörid Dorota Kobiela ja Hugh Welchma) ning ETV2 kanalilt filmi “Pihtimus” (“The Confession”, Gruusia, Eesti, 2017, režissöör Zaza Urušadze).

No vot, algus on edukas!

Filme 3/365.