Purege, roosid, purege!

Posted on by

Minuni jõudis “Rooside sõja” küsimustik, millele ma suure huviga ka vastused andsin. Päris naljakaid asju oli seal, aga ma ei hakka neid siin välja tooma, eks vaadake saadet. Mõnele küsimusele oli raske üldse midagi vastata, kuna lihtsalt ei tule midagi pähe või ei ole oma teadmistes kindel. Kujutan ette, et saates mängides võib nii mõnelgi hetkel aju täiesti tühi olla. Eriti aja peale vastates. Eks sedasi naljakaimad vastused tulevadki. Pean tõdema, et faktilistele küsimustele vastates kontrollisin kahtluse korral netis tuhnides omapoolse variandi õigsust. Ei tahaks, et inimesed valede teadmistega hakkaks harjuma. Eks purege nüüd, roosid, purege!

[Kui sa tahad, saadan sulle ka need küsimused. Anna aga teada, aadressi leiad kõrvalveerust.]

Õppejõud on ka inimesed

Posted on by

Hehhee, peaks ikka magistrisse minema, siis oleks lõbu laialt. Vaatasime just kursaõega, kes nüüd magistris, instituudi nääripeo videot. Naera herneks, mis pulli õppejõud ikka teevad. Pole nad miskid kuivad teaduseinimesed. Kui ikka pidu ja veini ja tantsu pakutakse, siis lustitakse täiega. Lahe! Oh, need ülikooli peod on iga kord nii vahvad, tantsida saab hommikuni, kõik suhtlevad kõigiga, kõik on nõus natuke tolam olema kui muidu. Ja keegi ei vaata imelikult. Nüüd tahaks ise ka pittu.

Tahtmine ja saamine

Posted on by

evu: tahaks ka uut voodit ja patja ja tekki ja voodipesu ja korterit selle ümber…
L: võta mees. siis saad kõik selle
evu: ei taha meest, siis ta töllerdab kogu aeg seal korteris. tahan üksi olla ja soovi korral mehe või sõbrad külla kutsuda. ja kui tahan, viskan kõik külalised välja. kui tahan, kutsun kobeda kuti ööseks enda juurde

Õnne, õnne, õnne!

Posted on by

Eilne päev möödus sünnipäevatuultes. Sünnipäev oli Kristeli emal. Esmalt käisime Kristeliga kingitust ja torti ostmas, sellele järgnes lõbus istumine Kristeli juures. Istusid Kristel, Kristeli ema, mina ja Kristeli tädi. Söödud sai salatit ja kana ja juustu ja liiga palju torti. Joodud sai veini ja kohvi ja šampust ja kahtlast limonaadi. Ma olen endiselt veendunud, et see limonaad polnud limonaad, vaid d¸inn või midagi sarnast. Ent Kristel väitis järjepidevalt, et tegu on limonaadiga. Äkki oli ikkagi limonaad? Võin ka ise eksida ju. No igal juhul me ajasime juttu ja aeg möödus lõbusalt. Magusaisu sai enam kui rahuldatud, järgnevate päevade jooksul ei taha ma isegi suhkrut tee sisse.

Vahva on sõbrannade emadega nii hästi läbi saada. Vestelda nagu natuke vanema sõbrannaga, nalja teha ja elu arutada. Nagu vanem ja elukogenum sõbranna või nii. Ei pelga nad noorte seltskonda ega noored tema seltskonda. Ja teed pakutakse ka tihti ja jogurtit ja küpsist. Sõbrantside emad on lahedad!

Kuidas vahel enam ei kannata ehk ajab närvi mustaks, aga ma tulen enne seda tulema

Posted on by

Tulekindlad puud. Jaa, need on täiesti olemas. Üritasin eile tund aega ahju all puid põlema saada, aga kui ei põle, siis ei põle. Isegi õde ei saanud neid põlema, kuigi tema on minust osavam, teeb ühe tikuga tule alla, kui minul läheb kaks-kolm tikku. Urrmurr!

Vahel, mõnikord isegi tihti, tahaks ära minna. Kuhugi mujale. Ja siis ma lähengi linna jalutama või sõbranna juurde või poodidesse kolama või mõne internetiühendusega arvuti taha. Tegelikult tahaks minna oma koju. Päris oma koju, mida mul veel ei ole. Ei teagi, millal ma sinna minna saan. Ma ei tea tulevikku nii kindlalt ette. Ühel päeval kindlasti ma kõnnin minema, ja mitte niisama, vaid oma pessa. Ja teie võite ka sinna tulla, siis joome teed või veini ja räägime ja oleme niisama. Ja siis kingib Kristel mulle kutsika, sest ma lubasin talle seda. Aga noh, seda vaatab veel. (Ma lubasin Kristelile kunagi ammu nalja viluks, et hakkan 30aastaselt piipu tegema, aeg-ajalt ta tuletab seda mulle meelde.) Kunagi jah…

Kas see on normaalne, et mul ikka veel/juba jälle on hommikuti kurk valus? Õhtuti muutub neelat(a)mine ka natuke valusamaks. Sai ju ravitud end igatmoodi, aga ei miskit. Olen ma enda suhtes hoolimatuks muutunud? Pauksonid kirjutasid Kalade kohta, et sel aastal tuleb kõik haigused kor-ra-li-kult välja ravida, et nad kroonilisteks ei muutuks. Eem, mingit kõri- või muud rääkimisorganitega seotud haigust küll ei tahaks saada. Lockets pastillid on hetkel kaasas nagu viis kopikat. Meepurk tühjeneb ladusalt. Küüslauku ma niisama ei taha, aga küüslauguleibade vastu poleks midagi (kas kutsud näksima? ;)  Kuna juhendaja ka praegu tõbine, siis lükkasin igaks juhuks meie kokkusaamise edasi. Igaks juhuks. Et ma ise uuesti sirakile ei jääks. Tervist talle!

Hiljem: Mul on tunne, et vaatavaid silmapaare on liiga palju saanud. Tekib tahtmine pimedasse urgu pugeda, et keegi mind ei leiaks, ei näeks, ei kuuleks. Mina olen ju see tagasihoidlik ja arglik tüdruk, kes lapsena nääripidudel toolist kinni hoidis, sest kartis näärivanale luuletust lugema minna. Ja klassi ees laulda ka ei tahtnud. Ega loengutes kõige esimesse ritta istuda. Ma lähen minema. Nüüd kohe. Ja olen inkognito neil tänavail.

“Glorious morning,” said the Mouse

Posted on by

Mul on nüüd uued teksad ja uus pidzhaama. Teksad on täpselt parajad, nii head püksipaari pole ammu mu kappi sattunud. Ja pidzhaama on ka lahe: püksisäärel ärkvel nahkhiir ja kiri Nightlife, pluusil on magav nahkhiir ja kiri Daytime. Uned tulevad mõnusad. :)

Laupäeva hommikul kell 6 taksot oodates tõdesime Tannuga, et täiesti ebainimlik on ärgata kell 6 või 7 või igal juhul enne 8 (äärmisel juhul 7.30), et tööle minna. Ent ma arvan, et täiesti arusaadav ja loomulik on jõuda kell 6 hommikul koju. Kui sa jõuad sinna mitte töölt, vaid pärast ajaveetmist toredate inimestega. Või peolt tantsimast või hilisõhtuselt või ümbermaailmareisilt. Samas on pilves talvehommik täpselt nagu pilves talveõhtu, mitte kübetki valgem ta ei ole. Tänavad on tühjad, laternad põlevad kollakalt või sinakalt, poed on suletud, autosid sõidab vähe, inimesi on samuti vähe. Varahommikud on lahedad pika magamata, kuid see-eest sisuka öö järel.

Kolm inimest köögis, kassist rääkimata

Posted on by

Reede õhtul oli ühes punases köögis kolm inimest, kassist rääkimata. Kolm inimest olid kaks tüdrukut ja üks poiss (ja ärge unustage kassi!). Kaks tüdrukut olid Daki ja Evu, üks poiss oli Tannu ja kass oli muidugi Miuks. Daki juba kirjutas nii armsasti, mis kõik oli. Olid jutud, palju jutte, lausa töö-öö jagu jutte. Ja veini ja meeletult rohkem teed. Võtsime maailma ja elu(d) ja kõik, mis nende sees, tükkhaaval lahti ning panime uuesti kokku. Pole kindel, kas kõik sai samasse kohta nagu enne, kuid vahel tulebki tükid ümber tõsta, et saada uus pilt. Nagu kaleidoskoobis. Nii mõndagi jäi sinna punasesse kööki ja nii mõndagi sain ma sealt punasest köögist. Rõõm :)

ego ist

Posted on by

Elevil ja õnnelik ja armastan iseennast ja oma sõpru ja teid kaa! Eneseimetlemine ja minamina. Mõistlikes kogustes, muidugi. Ja kui tahad täna välja tantsima minna, siis mind kutsuti Püssirohukeldrisse, aga kaaslast pole võtta. Helista või nii, kui minna tahad. Ma lähen nüüd linna naeratama :)

Kõige ilusam

Posted on by

At my most beautiful…

[REM]

Kõige ilusam. Kes on kõige ilusam? Ilusamast ilusam? Me võiksime kogu maailma elanikkonna ritta panna – vanuse, nahavärvi, soo, juuksevärvi, pikkuse, kaalu, jumal teab mille järgi – aga kes ütleb, et just tema või tema on See Kõige Ilusam. Üht ja ainsat kõige ilusamat pole olemas. Igaüks, just nimelt igaüks meist ongi See Kõige Ilusam. Kust ma seda tean? Ega ma teagi, ma lihtsalt ütlen seda. Igaüks võiks olla enda jaoks kõige ilusam inimene maailmas. Kes see ikka kiidab, kui ise ei kiida? Omavahel kelkima hakata, et mina olen sinust ilusam, pole muidugi mõtet. Miks? Kedagi täiesti, absoluutselt erapooletut, kes ütleks, kumb teist ilusam on, niikuinii ei leia. Raudselt hakkaks too kolmas inimene väitma, et tema on teist tüki maad ilusam. Ja nii need vaidlused tekivad, ja sinna sekkuvad järgmised inimesed, kes kõik väidavad, et just tema on kõige ilusam, ja siis saab vaidlusest kähmlus ja see kasvab kakluseks ja kaklusest saab lõpuks sõda eimillegi nimel, pärast ja eest. Ja nõnda saab palju inimesi haiget või koguni surma. Kõik selle pärast, et igaüks üritab end kõige ilusamaks tituleerida. Mõttetu ju. Igaüks on omamoodi ilus, ilu ei saa iluga võrrelda. Nii et ole ilus ja lase ka teistel ilus olla. : )