Category Archives: Tudengielu

Alma materis toimuvast ehk ülikoolielust

Muidu niisama

Posted on by

Pisut tuulised tudengipäevad annavad juba tunda. Tuulised nii otseses kui ka kaudses mõttes. Tormi ju polnud. Möödunud ööl oli kesklinn väga vaikne ja rahulik, liikumist peaaegu polnudki, kui kojuminejad välja arvata. Meie ka.

Zavood, noh. Ikka need samad, kes alati sinna satuvad, olid ka seekord seal. Melu nagu ikka. Üksmeelne laulmine käis ka, koguni püsti tõusti. Zavoodikas oli ühesõnaga.

Väsimus murrab juba kell üheksa õhtul. Tahaksin täna veel korraks linna jõuda toredat muusikat kuulama. Kas viitsin minna, ei tea, pealegi külm on. Paadiralli ajal hakkas isegi salli, mütsi ja kinnastega mul jahe. Ei-ei, ma ei rallitanud, vaatasin nagu alati.

Reedel oli ju Alaska Kalan täiega hoos. See oli selle aasta kõige tudengipäevasem õhtu. Ülikooli kohvik, tükike kooki ja odavam kohv, parim blues.

Tegelikult on päris tore olnud. Lihtsalt ei viitsi kõigest rääkida :)

“Vahet ei ole”

Posted on by

Arabella on tubli, teeb tudengit. Mis lahti seletatult tähendab seda, et ta paljundab mingeid materjale mu selja taga. Mina ei ole tubli antud hetkel (passin blogides :P). Viskasin hommikul ettekande valmis ja sellega mu tudengiks olemine täna piirdub. Homme tuleb vaeva näha: üks arutlus kirja panna ning üks ühik õppematerjale koostada. Reedel on eksam ka. H , peaks vist natukene täna õppima siiski.

Käisime (st õpilastega) täna matkarajal. Parajalt hoogsa tempoga sammudes jõudsime pisut ootamatult raja lõppu, puhkasime jalga ja tulime tagasi linna. Kaks ja pool tundi käimist (umbes 12 km, ma pakun) väsitas jalgu, aga enesetundele mõjus hästi. Tänased tervisepunkid on priskelt kirjas.

Kui Arabella kopeerimisega ühele poole saab, lähme kohvikusse. Üks jututeema on arvatavasti sekskenad mehed, meie viimased jutud ja kirjad ainult sel teemal ongi olnud. :P Räägi veel mõistlikest täiskasvanutest, kui kevad tuure kogub.

Õhkõrn lootus uskuda võimalusse

Posted on by

Eelkoolieas võivad lapsed anda elututele asjadele hinge ja muid elusa organismi omadusi. Tekivad väärarusaamad. Väärarusaamad on tugevas vastuolus teaduslike arusaamadega.

See on lõik ühe aine konspektist. Minu enda kirja pandud, võib olla pisut moonutatud tõde, kuna õppejõud seda ette ei dikteerinud. Mõte, mida need kolm lauset endas kannavad, ei anna mulle enam rahu. Mind häirib, et lastel tekkinud väärarusaamad maailmast võivad kuidagi neid seada vastuollu teadusliku vaatevinkliga. Jah, hariduse seisukohast on oluline, et õpilased mõistaksid kõikvõimalikke protsesse, süsteeme, seoseid ja kuidas elu ja kõik muu toimub/toimib. Ma nõustun ka asjaoluga, et teaduses on vajalik ettekujutusvõime ja ideed ja nii, aga loengus tädi õppejõu juttu kuulates tekib mul ikkagi küsimus – kuhu jääb fantaasia?

Kuhu jäävad loheratsanikud ja haldjad*, rahapada vikerkaare teises otsas, Sööbik ja Pisik, sookollid ja vanapaganad, väikese Ida tantsivad lilled ja sinilind? Kas udu ei olegi enam salapärane udu, kui sulle on õpetatud, mismoodi see tekib? Kas välku ei löögi siis, kui vanakurat silku sööb?

See on minu isiklik arvamus ja alles nüüd kujunenud, just tollesamuse kursuse tõttu. Teadus nagu suruks fantaasia- ja muinasjutumaailma ning unistused maha. Kui sa tegeled teadusega, ei tohiks sa uskuda väljamõeldisi, isegi kui tead, et see on reaalselt võimatu ja teaduslikult seletamatu. Olgugi et mul on kuus aastat ülikooliõpinguid selja taga, tahan ma ikkagi uskuda võimalusse, et kusagil tuhande mäe taga on peidus Muumiorg või et salapärase oja kaldal laulab näkk või et peegli kaudu saab ajas tagasi minna.

—

* Laupäeval raamatupoes uudistades leidsin imekauni raamatu “Haldjate otsingul”. Mul tekkis momentaalne vaimustus mõttest, et haldajad võivad kusagil veel olemas olla.

Tunne ära õige vastus

Posted on by

Sessi ainukene eksam läks umbes pooleks aia taha. Eilne kella seitsmene äratus ja alles poole kahene magamaminek ei mõjunud tänasele mõtteärksusele hästi. Mitte et ma oleksin suutnud asja selgeks korralikult õppida.

Vähemalt sain teada, et mul on väline kontrollikese – ma ei tunne, et ma ise oma elu kontrolliksin. Samas ei tähenda osakese psühholoogia õppimine seda, et ma endast nüüd aru saan. Või teistest. Ma ei tunne endiselt, et tean, kes olen.

Mina kui sooda

Posted on by

Olen ikka paras sooda küll. Tõmblen siin-seal asjatult ringi, selle asemel et keskenduda olulistele asjadele. Nagu näiteks retke korraldamine, eksamiks õppimine, seminariks valmistumine. Mis mina teen? Uurin, miks töö e-postkasti pole kaks päeva ühtegi kirja tulnud. Unustan kirjutada avalduse, kuigi seda alles tund aega varem teha lubasin. Toidupoodi minnes ei avanenud uksed, mistõttu arvasin, et minul on midagi viga, aga kindlasti oli probleem ustes. Mõtlen pidevalt, mida teha on vaja, aga saaks siis tehtud ka midagi… Keskendumishäired, väsimus, liigne muretsemine?

Silja arvas, et see on hetkeline segadus, mis põhjustatud üleväsimusest. Ta soovitas mul õhtul ülbelt magama minna ja mitte ühelegi kohustusele mõelda. Tark ja õige soovitus. Ja mis mina tegin? Tegin tassi kohvi (sest tee on otsas) ja hakkasin eksamiks õppima (sest tolle hetkeni polnud ridagi loetud). Kui kell oli 00:43, tegin pausi ja kirjutasin selle postituse. Pesin näo puhtaks ja hakkasin „Sõpru” vaatama (tegelikult ma tean küll, miks ma ühelgi õhtul varem magama ei jõua).

Kell 01:44. Vaatan veel ainekavad üle ja siis on tagumine aeg teki ja padja vahele pugeda.

Tukkujad

Posted on by

Omamoodi armas oli vaadata, kuidas tänases loengus tudengid magasid. Tavaliselt on tukkujaid paar tükki selle suure seltskonna peale, aga täna oli neid kümmekond. Pea lauale toetatud, kel konspekt, kel käed, kel jakk padjaks. Magasid rahulikult…

Endal on ka uni. Liiga vähe und olen saanud. Nii jääb ka projekt tegemata… Eksamiks korralikumalt õppimata… Sõbrannatamine lükkub edasi… Ma lähen ja tukun nüüd tunnikese, et paar tundi hiljem uuesti magama minna.

Isegi mitte viimasel minutil

Posted on by

Mida mõtleb õppejõud, kui ta näeb, et ümbertehtud kodutöö on teele saadetud kell 1:25? Sest just sellisel kellaajal saatsin ma ära töölehe, mille tähtaeg oli paar nädalat tagasi, aga mille ma pidin esmaspäevaks ümber tegema. Paar tundi varem saatsin samale õppejõule ka teise kodutöö, mille tähtaeg oli nädal tagasi. Vähemalt ma tegin ära.

Esmaspäeval kell 10 on seminar, milleks oli vaja lugeda 5 seadust ja õigusakti ning koostada nende kohta küsimused. Muidugi pole ma seda jõudnud, nii et seminari asemel lähen hoopis koosolekule. :P

Tundub, et ma ei tee asju enam mitte viimasel minutil, vaid viimastest järgmistel minutitel.

Kirjatehnika

Posted on by

Kaks pastakat olen kahe kuuga tühjaks kirjutanud. Täna said nad mõlemad otsa. Roheline pastakas on veel täis kirjutamisjõus, aga ma ei kirjuta sellega. Rohelise pastakaga teen ma järjekorranumbreid ja tärne ja punkte loeteludes. Ja tõmban pealkirjadele ja alapealkirjadele jooni alla. Et oleks selgem, kus ja mis.

Mul on uut pastakat vaja. Ma tean, kust poest meelepärase saan. Maksab 5 krooni. Septembris ma otsisin poodidest oma vanu lemmikuid, aga ei leidnud. Leidsin ühe teise hea pastaka, mille nüüdki ostan.

Kiiresti kirjutades lähevad tähed sassi. e on nagu i; u ja v võivad olla sarnased, samuti k ja h ning r ja s; õ-l pole korralikku katust. Aga teised ütlevad ikka, et mul on nii selge käekiri. Ses suhtes küll, et ma kirjutan üsna suurelt, eelistan ammust ajast suure ruuduga paberit joonelisele ja väikse ruuduga paberile. Väikselt kirjutada tundub raskem, aeglasem ja tekst tuleks liiga tihe.

Mulle meeldib tekitada mingi süsteem oma konspektides. Vahel tuleb see ühtemoodi, vahel erinev. Kord parem, kord kehvem. Sirvisin gümnaasiumiaegseid vihikuid, juba seal märkasin samasugust süsteemi, nagu praegu kasutan. Ise ei mäleta, millal see alguse sai. Või kuidas. Või miks. See lihtsalt on olemas.

Ainult… veidi ilusamat käekirja tahaks. Vahel. (:

Varsti on õpik olemas

Posted on by

3 tundi loengut ja 10 lehekülge konspekti (A4 formaadis muidugi). Meeletu kribamine käib üldbios. Terve gümnaasiumi bioloogia saab siuhti läbi võetud. Nii läbi, et teadmised mu peas lähevad sassi.

See on kõik, mis hetkel öelda.