Category Archives: Kultuuriaasta

Aasta kultuurielamused

Kultuuriaasta 2023 kokkuvõte

Posted on by
  • 31 kinofilmi ja -seanssi,
  • 8 teatrietendust,
  • 5 kontserti ja muusikafestivali,
  • 7 muuseumi- ja näitusekülastust,
  • 17 tantsuõhtut ja -festivali,
  • 6 muud kultuurisündmust.

Kinno jõudsin 2023. aastal vähem kui aasta varem. Filme, mida oleks tahtnud vaadata, oli küll, aga kuidagi ei jõudnud sinna kinosaali nii palju. PÖFFil võtsin ka seekord rahulikumalt.

Etendusi jõudsin 2023. aastal aga märksa rohkem kui varem vaatamas käia. Eks sellel ole väga konkreetne põhjus ka :)

Tantsimas käisin umbes sama palju kui aasta varemgi.

Kontsertidele ja muusikafestivalidele sattusin vähem kui varem.

Muuseumides käisin rohkem, sest kevadel ostsin omale Muuseumikaardi.

Igasuguseid muid üritusi mahtus kalendrisse vähem. Ja nagu ikka – tööalaselt korraldasin ka ühte ja teist, mida siin üldse kirjas ei ole.

Kultuuriaasta hiline algus

Posted on by

Uskumatu, aga tänavu algas mu kultuuriaasta alles 6. veebruaril.

Jaanuari esimeses pooles suurt midagi ei toimunud ning hoidsin ise ka pigem koduseinte vahele. Seejärel jäin haigeks ning kultuuriaasta algaski koduseinte vahel virtuaalselt DocPointi filme vaadates. Mine tea, filmifestivalide kolimine veebiavarustesse annab mulle ehk hoopis rohkem võimalusi erinevatel festivalidel filme vaadata kui seni. Näiteks mullu “osalesin” esimest korda HÕFFil just koduses tugitoolis.

DocPointi kavast jõudsin ära vaadata vaid kaks filmi, kuid see-eest oli hea valik. Esimesena vaatasin Suurbritannia režissööri Marc Isaacsi filmi “Režissööri kodu”. Film pani mind mõtlema, kuidas on võimalik, et sellised olukorrad ühe päeva jooksul juhtuvad. Filmi lõpp aga viskas õhku küsimuse ja kahtluse, kui palju sellest näilisest tõelisusest on tõeline ja kui palju lavastatud. Nii et mine võta kinni, mis dokumentaalfilmide puhul on päris ja mis mitte.

Teine film, Hollandi režissööri Sandra Beerendsi film “Nad kutsusid mind Babuks” haakus pisut esimese filmiga. Et mis on algmaterjal ja mis on seatud nii, et näiks osana algmaterjalist. Vanadest filmikaadritest oli moodustatud fantastiline seotud jada ning mina-jutustaja olgugi et fiktiivne lugu põimis kõik täiuslikuks tervikuks. Väga kaasahaarav vaatamine.

Millal järgmine filmifestival toimub?

Jaanuari kokkuvõte

Posted on by

Jätkan ka sel aastal kultuuriaasta päeviku pidamist. Nüüd on mul selleks olemas ka päris päevik, mille ise trüki- ja paberimuuseumi õpitoas valmistasin.

Jaanuaris käisin kinos viis korda. Kõik nähtud filmid olid head ja kandideerivad ka Oscaritele. Rohkem meelde jäid ja naha alla pugesid filmid “Jänespüks JoJo” ja “Majakas”. Esimene neist võlus nii sisu, pildikeele, näitlejatöö kui ka ootamatute pööretega. Teine aga oli tõeline filmikunsti teos, nii sisu, pildikeele, heli kui kõige muuga. Ma ikka veel kahtlustan, et “Majaks” pani mulle needuse peale, sest hoolimata enne kinokülastust joodud kuumast õunabrändist õunamahlaga jäin ma üleöö haigeks ja taastun siiani. Ma ju ütlen, et see linateos puges naha alla…

Jaanuaris sai ka elava muusika saatel tantsitud ning osalesin ka suurepärasel Collegiate Shag’i kiirkursusel. Mõnus oli õppida nii heade juhendajate käe all. Peaasi, et nüüd õpitut ka tantsupõrandal praktiseeritud saaks.

Detsembrist alates on minu päevadesse lisandunud pärast aastatepikkust pausi taas lugemine. Nüüd loen peaaegu igal õhtul enne magamajäämist raamatut. Varem muudkui alustasin, aga peagi jäi üks või teine raamat sinnapaika. Otsustasin, et hakkan uuesti lugema. Ainult et see kipub mu magama jäämise aega oluliselt edasi lükkama, sest ma ei suuda piirduda vaid ühe peatüki lugemisega. Nii et piisava ööune tagamiseks tuleb kuidagi see lugemisaeg varasemaks nihutada.

Nii et kultuuriaasta on päris hästi alanud.

Kultuuriaasta 2019 kokkuvõte

Posted on by

Püüdsin 2019. aastal kirja panna kõik filmid, mida olen vaadanud, kuid augustis järjepidevus katkes. Suvel möödus aeg pigem mujal kui arvuti taga, seepärast kadus ka harjumus pidevalt blogisse märkmeid teha.

Kultuuriaasta 2019 kokkuvõtte jaoks said vähemalt kinokülastused ja muud kultuurisündmused üles märgitud.

Kultuuriaasta 2019 kokkuvõte:
kinos ja festivalidel vaatasin kokku 67 filmi,
teatris käisin vaatamas 2 etendust,
muuseumides ja näitustel käisin 5 korda,
muusika- ja tantsusündmustel käisin 32 korda, lisaks mitu tantsuõhtut,
muudel sündmustel ja festivalidel osalesin 14 korda.

Nagu ikka, siis tööga seotud üritusi ma siia sisse ei arvesta. Kontserdid ja tantsuõhtud on mul kokku pandud, sest sageli olid tantsuõhtud elava muusika saatel või siis sai mõnel kontserdil lisaks kuulamisele tantsu keerutatud.

Kui juulini kirja pandud filmid ja ülejäänud aasta jooksul kinos nähtud filmid kokku arvestada, siis vaatasin aasta jooksul ära vähemalt 111 filmi. Arvan, et tegelik arv võib olla umbes 150. Igal juhul annab mu kultuuriaastas jätkuvalt tugevat tooni kino ja filmifestivalid.

Juulikuu filmid

Posted on by

“Bohemian Rhapsody” Päikeseloojangu festivalil Kabli õunaaias
“Roheline raamat” Päikeseloojangu festivali Kabli õunaaias
“Südamesõbra pulm”
“Kutsu mind oma nimega”
Plastiliinifilmide kogumik: “Teofrastus”, “Teofrastuse plastiliinist maailm”, kolm Pärtel Talli “Porgandi” filmi ja Pärtel Talli “Liivamees”
“Enne päikeseloojangut”
“Suudad sa mulle andestada?”
“Orkaan. Tuule odüsseia”
“Briljantkäsi”
“Ivan Vasiljevitš vahetab elukutset”
“Friends with Benefits”
“Eia jõulud Tondikakul”
“Minu näoga onu”
“Matrix”
“Breakfast at Tiffany’s”
“Sleepless in Seattle”

Filme 78/365.

Juunikuu filmid

Posted on by

“Kollane on keelatud” (Moekunstikino seanss Elektriteatris)
“Suudad sa mulle andestada?” (Elektriteatri välikino)
“Ilmaratas” (ETV)
“Kaks ema” (TV3)
“Viini postmark” Elektriteatri eriprogrammis “Jüri Järvet 100”
“Ootamatu armastus” Elektriteatri välikinos
“Bohemian Rhapsody” Elektriteatri välikinos
“Ott Tänak – The Movie” Ekraanis
“Enne päikesetõusu” (“Before Sunrise”) Elektriteatris
“Kus magab elevant”
“Kormoranid ehk Nahkpükse ei pesta”

Filme 57/365.

Aprillikuu filmid

Posted on by

Möödaminnes vaatasin aprilli alguses selliseid filme nagu “Valetaja” (“Liar Liar”), “Seks ja linn” (“Sex and the City”) ja “Disko ja tuumasõda”.

Laupäeval otsustasin ühele filmile keskenduda. Esialgse plaani asemel kinno minna jäin jälle koju ja vaatasin ära filmi “Võõrasema” (“Stepmom”).

Nimekirja lisandusid filmid “The Age of Adaline” ja “The Rebound”.

Aprilli viimasel päeval lisandus nimekirja filmi “Valekonto” (“Celle que vous croyez”). Võrratu film, mis kujutas minu meelest väga ehedalt internetisuhet ja võimalikke tagajärgi.

Filme 41/365.

Filmiaasta skoor märtsi seisuga

Posted on by

Hooaeg, paraku see töine, kogub hoogu ja seetõttu ei ole mahti filmidele keskenduda.

Eelmisel nädalal jõudsin siiski Maailmafilmile vaatama dokumentaalfilmi “Ema ballid”. Tegu oli maailmapilti avardava filmiga, mis ühest küljest oli natukene kurb ja teisest küljest rõõmsalt lootustandev.

Elektriteatri sünnipäeval vaatasime omamoodi, vahvat ja väga hea muusikaga filmi “True Stories”. Inspiratsioonipuhang missugune!

Vahepeal olen paari filmi veel vaatama hakanud, kuid enne poole peale jõudmist läks teler siiski kinni. Need arvesse ei lähe.

Märtsikuu seisuga olen vaadanud 34 filmi (34/365).

11. nädala filmid

Posted on by

Sel nädalal sain filme vaadata alles nädala lõpus hilistel tundidel, kui kiireloomulised tööd olid tehtud. Nimekirja lisandusid:
“Fantastiline naine” – linastus 2017. aasta PÖFFil, võitis aasta hiljem parima võõrkeelse filmi Oscari,
“Brokeback Mountain” – võitis 2006. aastal kolm Oscarit,
“5 to 7” – pigem vähetuntud film, kuid oli kinolevis just ajal, mil teema mind kõnetas.

Kahes viimases filmis mängisid kenad noored ja andekad mehed, kelle saatus liiga vara siit ilmast ära viis. Ma usun, et nad oleks veel suurepäraseid rolle teinud. Ma oleks igal juhul veel vaadanud filme, kus Heath Ledger ja Anton Ylechin oleks mänginud.

Filme 32/365.