Keegi on blogipuus lisanud mu blogile sildi südamlik. Võttis tummaks ja pani punastama. Eriti praegu, mil viimased sissekanded on ainult üks suur vingumine ja enesematerdamine. Teistpidi – tegi südame soojaks. Kellelegi läheb korda see koht siin ja keegi leiab mu sõnadest mingit soojust. Kes iganes sa olid, aitäh sulle! Ma katsun südamlik edasi olla :)
Category Archives: Kaheksa
Blogist ja blogimisega seotust
Väga lihtsalt teenitud raha oleks see…
Kust ma oma raha kätte saan? :D
Postipäev
Ma sain kirja. Tegelikult sain isegi kaks. Üks on paberkiri ja teine elektronkiri. Paberkirjast ma ei räägi, mitte praegu. Elektronkirja saatis mulle üks tüdruk, initsiaaliga L. Täiesti võõras tüdruk, kes sattus juhuslikult minu blogi lugema. Ja ta leidis siit midagi tuttavlikku. Minu elust, minu mõtetest, minu tunnetest. Hämmastav on veel see (või siis vastupidi – seletav), et ta on sündinud samal kuupäeval kui mina, aga teisel aastal. Kas see on nagu hingesugulus? Mul eriline sümpaatia samas tähtkujudes inimeste vastu, aga et veel sama päev ka… Oh, rõõm ju!
Ma loodan, et sa, L., ei pahanda, et sellest kirjutasin. Ma olen rõõmsas hämmingus lihtsalt. Ma kiikasin ka sinu virtuaalsesse ellu korraks ja arvan, et teen seda ka edaspidi. Tundus, et äratundmisrõõm on kahepoolne. :)
Postitus
Eile olin enam-vähem 10 tundi järjest jalgel. Proovipäeva tegin ühes kohas. Täitsa huvitav oli. Loodetavasti jäid rahule kõik tüdrukud ja naised, kellel eile aitasin sobivat aksessuaari valida. Minul oli küll hea meel aidata :) Ning “palun” ja “aitäh” tulevad iseenesest üle huulte, seda pole sugugi vaja meeles pidada. Ju. Oh, ootan nüüd taas vastuseid paarist kohast.
Kummaline on see, et kui natuke üle 24 tunni siit eemal olla, siis tundub see aeg mitme päeva pikkusena. Einstein ja tema relatiivsusteooria vist tulevad mängu. Mul hea meel, et Daki on tagasi. Ja et ei ole me sugugi kadumas veel. Mõnikord teeb pisikene paus head, värskendab mõtteid ja meelt, muudab naasmise paremaks.
Ma mõtlen juba rõõmuga nädal ette. Tean, et lootusi ei tohi liialt kõrgele kruvida, aga süda tantsib sees. On palju armsaid sõnu, mida öelda. Kohati tundub, et vara veel, las aeg natuke möödub ja näitab. Ent kui ise midagi ei tee, ei tee ka keegi teine sinu eest. Soojad, kõik-on-hästi- ja naeratusi täis hetked, ma loodan. Katkiminek välistatud, kategooriliselt lubamatu.
Oi, mis meenus! Ostsin ju endale märgi. Väikese märgi, mille saab millegi külge haaknõelaga kinnitada. See on naerusuise tüdrukunäoga, oranzhikas ja puha. Oli teistsuguseid oranzhe märke veel, aga võtsin selle. Orange girl. Varsti panen ta kuhugi, seljakoti külge, usutavasti. Või kui olen seljakotita, siis püksisäärele passib ka kenasti. See variant juba proovitud kah. Et oleks rõõmsam ja värvilisem. :)
D päev
Märkasin, et mul saab täna 500 päeva kaheksas täis. Päris uhke number. Vaatame, mis järgmised 500 toovad ;)
Täna olen suht mõtteis jälle. Homseks sai proovipäev ühes kohas kokku lepitud, kuid pikad tööpäevad ja väike palk ei meelita eriti minema. Ja kusagilt mujalt pole ka vastuseid saanud, ei eitavaid ega jaatavaid. Miks tööandjad eitavat teatamist ei harrasta? Oh, eks ma mõtlen õhtuks oma ajud segi.
Õnneks helistas nagu välk selgest taevast Janno ja teatas, et ta täna Tartus ja tahab kokku saada. Nii kui poiss omale tüdruku leidis, pole mind ega teisi vanu tuttavaid juskui enam olemas. Ennemuiste sai alati nalja tehtud ja väljaskäimisi ette võetud, nüüd on vaikus. Nii need sõbrad kaovadki…
Mure on ka. Väikene, mitte väga pitsitav, aga siiski on. Kus Daki on? Mis Dakiga on? Punase köögi külastusest pole veel asja saanud, kuigi … jah. Anna endast ikka märku, Dakikene. Ma juba aegu tulen ja tulen, kuid kohale ei jõua. Üks väike vastamata või kommikene siinsamas, ja lendan nagu pudrukuul kohale :) Ma ikke mötlen su peale, ja Maia pääle kah.
Tagasi FFA500 juures
Kuna ma vahepeal natuke jamadega oma blogi kallal hakkama sain, tegin uue kujunduse, tegelikult küll taastasin vana, aga pisiasjad muutsin ära. Punane Hanrahan ütles mulle: Sa oled kohe selline loomu poolest oranž inimene, ja kuna mulle endale ka oran meeldima on hakanud, jäingi sellele värvile truuks. Minu tuba, minu luba :P Eks see koht olegi mulle päris mu oma toa ja pesa eest. Mis siis et virtuaalne, oma koht, kus mõnusasti olla, peab ju olema.
Käisin täna vestlusel. Polnud hullu midagi, kuigi endale tundub, et kohati sai imelikku teksti suust välja aetud. Uuel nädalal saan nende otsuse teada. Aga mõni aeg tagasi helistas keegi härra ühest tanklaketist ja päris ka minu töösoovide kohta. Ikka mitu pakkumist korraga või mitte midagi. Millegipärast nii see käib.
Homme sõidan maale. Vanaisal on sünnipäev. Vahva vanaisa ja kaunimad naised siinpool Musta merd saavad jälle kokku. Sünnipäevadest rääkides, siis Foxil on täna see päev. Ma kohe varsti helistan Sulle ja soovin õnne.
Meeletud tänud!
Andris, ma luban, et ma enam kunagi nii ei tee. Ausalt! Kui ma ikka asjast aru ei saa, siis ma küsin enne sinult. Vähemalt ma õppisin midagi: uudishimu on liiast, ja et häkerdamine õhtul uimase peaga on ka :D
Väike välgatus
Ma olen täitsa olemas, juhul kui keegi peaks muret tundma. :) Käisin teie elusid piilumas just ja head tunnet sai palju, eriti armsad olid jimi jutud. Ja punase köögiga kahetoalise rahva tegemised on ka lahedad. Oh, mulle meeldiks ka köögilauakirju saada. See on nummi! [Katsun teie punase köögi külastuse oma plaanidesse varsti sobitada. Kohe varsti. Milline päev/õhtu/öö teile sobib?]
Eile sain uue tuttava. Õigemini k-õe tuttav tahtis minuga kokku saada, enne kui Eestimaa tolmu jalgelt pühib. Nii et veel üks e-kirjasõber juures mul. Juba k-õe sünnal avastasime, et meil sarnane muusikamaitse, ja muidu ka leiab jututeema. Kas sügis ongi aeg uute tutvuste jaoks? Seda enam, et just sügisel tuleb Tartusse uut ja vana rahvast… Pigem siiski uut. Minu vanad tuttavad olid vaid mõne aja siin, kooliajal, nüüd nad tagasi omades kodudes. Aga mina olen ikka veel siin…
Purk on lahe!
Tuunisin oma blogi natuke. Päris hästi sai, arvestades, et siuh-säuh tehtud. Mikk tuunib ka oma kodu ja MSN Space`i. Õujee, nagu kaks käkkerit :P (vrdl rullnokk, bemarivend). Virtuaaltuuning. Virtuaalamatöörtuuning?
Kohv ja muusika
Pea, rsk, valutab.
Ja Daki – kuhu su eilne kujundus kadus? Ma ei suuda praegu küll pihta saada, mis ja kus… aga noh, pea, rsk, ju valutab.