Mul olid lapsena pruunid silmad. Vanaema ütles, et mul on silmad nagu rosinad. Olen alati öelnud, et mul on pruunid silmad. Viimastel aastatel on see muutunud. Enam ei ole mu silmad selged pruunid, vaid kirjud. See, mis värvi mu silmad paistavad, oleneb valgusest, juuksevärvist ja võib olla ka vaatajast. Mu silmades on näha rohelist, kollast, sinist. Kirju-mirjud. Mulle meeldivad pruunid silmad.

Mulle meeldivad ka tema teravsinised silmad. Mõtlen neile liigagi tihti. Silmad, millesse üle pika-pika aja suutsin ja julgesin ja tahtsin vaadata. Silmapaar, mida pole kuu aega näinud ja mille pilgust ma puudust tunnen.