Esimene sügisnädal möödub nohusena kodus. Esmaspäeval käisin avalikul üritusel muuseumit esindamas, kuid õnneks mõni kolleeg mõistis mu mure tervise pärast ja lubas mul koju minna. Otsustasin kohe, et jään koju end ravima, mitte ei pinguta tööle minna. Mõistlik otsus, sest tervis hakkab tagasi tulema. Täna öösel sain esimest korda normaalselt magada, sest iga natukese aja tagant ei olnud nina kinni või vaja nuusata. Veidi olen veel nohune ja köhin, aga parem on olla.

Ja nii tore oleks, kui keegi lilledega ukse taha ilmuks ja hoolivust üles näitaks. Ei saa ma septembris ega haigena olles üle ega ümber filmist “You’ve Got Mail”.