Puhkuse viimase nädala märksõnad olid väsimus ja tARTuFF.

Väsimus aktiivsest puhkusest: erinevad sündmused, kohtumised, väljaskäimised ja pikale veninud õhtud. Teisalt: mul pole olnud nii sisukat ja tegusat puhkust kui sel aastal. Kõik vabad päevad said peaaegu maksimaalselt kasutatud nii, nagu töö ajal seda ei saa.

tARtuFF. Juba seitsmes nii üldiselt kui ka mulle. Põhiprogrammis oli tänavu üks lühike film ja 12 täispikka filmi. Vaatasin neist ära 11,5. Vaatamata jäi Taiwani-Hiina film “Armastus” ning osaliselt nägin filmi “Kuhu nüüd minna?”. Lemmikfilmiks sai animatsioon “Chico ja Rita”, meeldisid ka “Kuutõusu kuningriik”, “Algajad” ja “Vuosaari”. Dokfilmidele ei jõudnud, ka kohvitelgis veetsin vähe aega. Lihtsalt ei jaksanud sel korral. Nii nagu päris armastus ajas muutub, on ka minu tunded tARTuFFi vastu muutunud ja tema on muutunud.

Ühel päeval oli Tallinnasse asja. Sõitsin uue Sebe täistunniekspressiga, kus saab terve tee meelt lahutada. Osalesin koosolekul ja taas olid meeldivad kohtumised. Sain üht imekena kleiti selga proovida. Ei ostnud, sest polnud päris paras. Kuid ma veel mõtlen sellele.

Suvest sai lähenema hakkav sügis. Ilm muutus järsult palju jahedamaks, tuulisemaks ja vihmasemaks. Paar sooja rannailma jäi puudu. Ehk tuleb siis pikk vananaistesuvi.

Nädala lõpetas saunaõhtu.

Tänasest olen tagasi tööl. Ühes kohas, ühel ametikohal. Tuleb väsimusest üle saada ja tubli olla.