Arabella ütles, et tema on juba selles staadiumis, kus kõik naerma ajab. Täna õpilaskonverentsil tundus, et ma olen ka sellesse staadiumisse jõudmas. Kohati pööritasin silmi ja suvalised asjad ajasid naerma.

Hooaeg on jälle käes. Mitte moehooaeg, vaid töine hooaeg. Aprill-mai mööduvad lisaks igapäevasele tööle ka mitmetel väljasõitudel õppides ja õpetades, mitmesugustel üritustel osaledes ja korraldades, erinevaid “otsasid” tehes. See on igal kevadel nii. See ja järgmine nädal on parajad peod hullumaja puhvetis. Ööpäevas on 24 tundi ja ma ei suuda eriti enam järge pidada, mida järgmiseks 24 tunniks teha oleks vaja. Küll kuidagi ikka saab. Kui üle elan, siis lähen kuhugi lõõgastuma.

Täna õhtul käisin koos Arabellaga balletti “Casanova” vaatamas. Tantsu on ikka kena vaadata. Millised lihased meestel olid! Need käed… Ah, need käed… Naised olid nii painduvad ja graatsilised. Jah, professionaalsed baleriinid, aga ikkagi võtab õhkama, kui nii heas vormis inimesi meisterlikult tantsimas näed.

Huvitav oli see, et muusikalises osas oli kasutatud mitmeid erinevaid stiile: klassikaline, jazz, flamenko, muusikal, midagi Jaapani popi moodi ja isegi üks salsalugu. Hea etendus oli, interpreteerisin palju asju endale sobivalt.

Lõpetuseks üks meeleoluga sobiv videoklipp. Vähemalt õpilased reageerisid sellele küll elevalt ja “Misasja!?”.