Preili Fox väisas Tartut koos semudega. Mis tähendas seda, et ükski nädalavahetuse plaan peale Foxiga kohtumise ei saanud teoks. Sest kui asjasse on segatud Fox, siis võib juhtuda kõike.

Reede õhtul toimus “tavaline korteriläbu”, nagu ühes telefonikõnes mainiti. Vaatasime “Armastus kolme apelsini vastu”, mängisime “Libahunti” ja ajasime niisama juttu. Mina lõpetasin kella 2 ajal öösel, kuid põhiseltskond alles varahommikul.

See ei seganud laupäeva õhtul neid kõike uuesti tegemast. Lõpuks, pärast tunniajast tegevuste koordineerimist, liikusime Zum-Zumi. Kohale jõudsime veerand kolm öösel. Laud oli lookas: kõikvõimalikud suupisted, õlled poistele ja siidrid tüdrukutele. Aeg-ajalt tehti ka shoti-ringid. Kuna klassikalise hot shoti komponente jagus vaid üheks (või kaheks?) ringiks, siis leiutas ettekandja käigu pealt meile uued shotid. Üks oli erk-mürkroheline ja hamabapasta maitsega, teine midagi viinaga ja kolmas kevadroheline. Kuna mingid komponendid pidevalt otsa said, siis oli iga ring isesorti shot. Karm öö.

Olime viimased, kes lahkusid. Kell 7 hommikul. Väljas oli juba valge. Küsimusi tekitav kellakeeramine oli üle elatud, igikestev vaidlus teemal “Kas lumi hakkab kokku või pakib?” jätkus ka koduteel.

Ma ei mäleta, millal viimati sai nii kaua väljas oldud ja kahtlasi jooke joodud. Ju see aeg kuhugi bakaperioodi jääb. Nii et tunne, nagu oleks olnud 18 ja värske esmakursuslane, oli täiesti tugev. Ja no – kui asjasse on segatud Fox, siis nii juhtubki. Kord aastas ju võib.