Päike tõusis täna vara, tegi ilma ilusaks…

Päev oli tõesti päikseline ja hea, ka väga tegus ja edasi-tagasi askeldamist oli rohkem kui muidu. Otsus sel aastal tagasihoidlikult sünnipäeva (mitte)tähistada oli hea otsus. Muidu oleks mul stressitase kõrgem olnud (viimasel ajal on natukene olnud). Kes siiski teadis õnne soovida, see sai kommi.

Hommikul peeglisse vaadates ma kortse ei lugenud. Hoopis paar vistrikku jäi silma. Oo, noorus! Vanuse üle ei hädalda. Jätkuvalt arvan, et olen parimas eas ja parimas vormis. Ei mingit “parim enne” või “kõlblik kuni” tähtaega.

Otsus aeg maha võtta ja massaaži minna oli väga õige. Pühapäeval külmast tuulest kangeks jäänud kael muditi korda ning füüsiline pingesolek lahtus. Lisaks sain tunnikese mõnusasti kvaliteetaega veeta. Tegelikult isegi rohkem, sest paar tundi restoranis sõbrannaga juttu ajada oli ka väga mõnus.

Jah, kõik on hästi. Elu on ilus ja kevadkuu käes.