Olin kaks päeva ära. Jõudsin keset ööd tagasi – toad külmad. Väsinud, vajusin kahe teki vahele magama. Järgmisel päeval – ikka toad külmad. Mõtlesin, äkki oli Tartus vahepeal külmalaine. Helistan igaks juhuks ühistu asjapulgale ja teavitan olukorrast.

Saan teada, et üks päeva oli lausa +4 kraadi olnud ja nad otsustasid kütet maha keerata. Kulude kokkuhoid, optimaalsus ja muu selline jutt. Kaasa arvatud see, et pole vaja trussikute väel ringi käia. No tore küll!

Sel talvel on isegi hästi läinud, sest mulluse keskmise 14 kraadi asemel on magamistoas keskmiselt 18 kraadi olnud (vt ka magamistoa radiaator ei tööta korralikult). See on minimaalne temperatuur, mis eluruumis olema peab, ning mille juures ma üldse kannatan elada. Ja ma kannan kodus kogu aeg pikki pükse, sokke, T-särki ja kampsunit. Mitte ei lippa trussikute väel ringi.

Kuna kindlat lubadust kütet natukene siiski juurde keerata ei antud, kuulutasin magamistoa taas Siberiks, kolisin magamise elutoa diivanile ja tõmbasin ukse kinni, et vähene soe elutoaski püsiks. Paari tunniga langes magamistoa temperatuur 17 kraadilt 14,5 peale. Elutoas suutsin soojapuhuriga 19 kraadi kätte saada. Kannatab olla.

Uuel nädalal lubas külmalainet.

Ma parem maksan 10-15 eurot rohem küttearvet, kui kannatan külma ja kaotan töö- ja tegutsemisvõime.