Täiskuu pole kuhugi kadunud. Ta ikka passib keset sünkjasmusta taevast, kaaslaseks eredalt särav Jupiter (?). Kui korduks Melanhoolia juhtum… ma vist ei kardaks nii väga. Sest öötaevas on maagiline.

Mul polnud ühtegi paari sõrmkindaid, kuid sõrmed juba külmetasid. Nii et otsisin. Ei leidnud. Üleeile läksin külakostiks küpsist ostma, läksin mööda riiulist, kus kindad rippusid ja võtsin ühe paari sõrmkindaid ka ära. Vähemalt on sõrmed soojas.

Täna avasin glögihooaja. Mustikaglögiga, sekka mandleid ja rosinaid. Nüüdsest peab alati külmkapis glögi olema.

Õhtul helistas Arabella ja tegi mulle otseülekande Hurtsi kontserdilt, kuhu ma ise kahjuks minna ei saanud. See on nii nunnu komme tal helistada ja mulle live’is kontserte üle kanda.

Helistas ka üks tuttav ja me rääkisime pikalt maast ja ilmast ja tantsimisest. Lihtsalt niisama.

Veel nädal vanamoodi vastu pidada, siis nädal puhkamiseks ja mängimiseks ja siis on juba uus algus.