Kuigi paar nädalat on olnud sarnane seis nagu iga lõputööd kirjutades – unedefitsiit, pidev kiire-kiire ja olulise töö tähtaeg halastamatult tiksumas – on laupäev olnud laudsa ideaalne.

Magasin sujuvalt keskpäevani. Isegi mobiiltelefon suvates end välja lülitada, et keegi mind segada ei saaks. Hommikusöögiks sõin müsli jogurtiga. Vaatsin taustaks erinevaid telesarju ja -saateid. Natukene koristasin.  Vaatasin “Meeleheitel koduperenaisi” (mida ma tavaliselt ei tee). Kosutav dušš. Väike kohv ja kook. Vähekene unelemist. Ja nüüd – pitsat sööma (isu on suur!) ja kinno.

Homme on ka aega tagasi tähtsa töö peale mõelda.