Polnudki nii hull, kui arvasin. Targasti tegin, et eelmistel aastatel kaitsmisi kuulamas ei käinud – ei teadnud, mille peale närveerima hakata. Nii et väga suurt närveerimist ei olnudki.

Hommikul magasin, tegin putru, ärkasin, tegin ettekande väheke ümber, korra kandsin iseendale ette ja oligi minek. Kuulasin mõned kaitsjad ära, vaatasin oma tööd, püüdsin õiget hingamist meelde tuletada, mõtlesin, millal juuksuriaeg kinni panna…

Siis läksin ette ja rääkisin rahulikult ära. Vastasin mõnedele umbluu küsimustele ja olin rahul, et hakkama sain. Pärast seda tuli ligi poolteist tundi otsust oodata. Ilmselt minu töö ja veel ühe neiu töö üle arutatigi kauem. Teine neiu ei saanud läbi.

Mina sain magistritöö hindeks C.

Nüüd olen ametlikult preili Õpetaja! :)