Ma ei tea, kas see kedagi üldse huvitab, et ma viimasel ajal väga harva siia midagi postitan, kuid see on ilmselge märk. Märk mitmest muust aspektist mu elus. Näiteks:

1. mul pole enam vaja siia kirjutada,
2. mul pole suurt midagi öelda,
3. ma ei viitsi/taha/oska enam blogida,
4. mul pole aega blogida, sest tegelen “päriselu” elamisega (sh palju töötamist),
5. võib olla ma kirjutan küll, aga mitte siin(?).

Valige ise, mis võiks sobiv variant olla. Mina ei ütle, mis on või ei ole. Sest ma ei pruugi isegi kindlalt teada :P

Ma võin tegelikult öelda seda, et teist blogi pean küll. Ainult et minu kohta pole seal sõnakestki. Seal kirjutan raamatutest ja lugemisaastast ja lugemisviktoriinist, mida me töökaaslasega vabast tahtest õpilastele korraldame. Nii et TLM lugemispäevik on puhtalt töölõbu :) (Marta vist hiljuti küsis, mis raamatuid keegi parasjagu loeb. Vot lugemispäevikus nimetatud raamatuid loengi.)

Muidu, tänan küsimast, läks pisut ületöötamise taktis, kuid lähiajal on paar muudatust tulemas, nii et kõik saab heaks. Pealegi tuleb varsti kevad koos heleroheliste kaskede, kollaste tulpide ja kirjude kleitidega :)