Hullult tahaks vinguda, kiruda ja kurta. Ja ma võiks, ent pean endale meelde tuletama – ise olen selle kõik kaela tõmmanud. Nii töö kui kooli. Nii et võin vinguda, kuid ainult ise saan ka sellest lahti. Keegi ei tee minu eest neid asju ära. Kui vaid keegi toetaks ja lohutaks, kui vaja…

Kevaded pole enam nii toredad, kui nad võiks olla.