Nagu ei midagi erilist

Magasin üle aja, sest ei taibanud, et täna on esmaspäev. Küllap oli seda und mulle kosutuseks vaja.

Päeval sain väheke häält tõsta õpilaste peale. Jah, ma natukene elasin end veidi välja. Samas oli vaja poisse korrale kutsuda. Kurgu rääkisin kähedaks.

Selverist tahstin vaid süüa ja pasteeti, aga. Aga ei suutnud vastu panna: rohelise-sinisekirju tekikott, siniste lilledega padjapüür, kevadroheline köögirätik. Oleks veel paari komplekti tahtnud…
Jah, mul on probleem: mulle meeldib hullupööra voodipesu ja selle soetamine.
Ajutised tätod ka ostsin, sest kui vaja, ei leia neid kuskilt.

Kuulan Jason Mrazi. Meeleolukas ja rahulik õhtumuusika.

Loen raamatut. Ikka seda sama punaste kaantega. Nädal jääb vahele ja siis loen korraga terve peatüki. Kirjutan tsitaate ja mõtteid välja. Püüan aru saada ja teooriat tegelikkusesse interpreteerida. See muudab mõndagi veidi mõistetavamaks.

Mõtlen. Kapis on veel veidi astelpaju-õunasiidrit, mille õde täna tõi ja mida koogi kõrvale jõime. Sünnipäevade-hooaeg on käimas. Mõtlen edasi ja tagasi. Mõtlen, kas juua siider ära või ei. Ega see ajaga paremaks lähe, nagu veel miski siin ilmas. Kõik ei ole vein.

Pooleteise päeva pärast olen ma hoopis teistsugune. Ja nelja päeva pärast veel teistsugusem.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga