Kartuses sisse magada ei maganud ma ööl vastu laupäeva peaaegu üldse. Poolunes suigutud kaks tundi ei saanud ka lisa bussisõidul Tartust Tallinnasse, sest kõrval istuv kolleeg suvatses aeg-ajalt jälle vestlust arendada. Mina enamjaolt mhmitasin ja ja-jahitasin ta jutu peale. Lapsed õnneks olid ka hommikuselt uimased ega lärmanud.
Tallinna “värava” alt läbi sõites hüüdsid taga istuvad vene tüdrukud “Raz, dva, tri… Tallinn!” Kas nad olid esmakordselt pealinnas või tekitas see neis lihtsalt suurt elevust, jäi välja selgitamata.
Ilm oli imeilus: päike säras, lumi maas, väga külm ja tuuline ei olnud. Nagu üks karge veebruaripäev olema peab.
Tallinna botaanikaeda külastasin esimest korda. Kuna vaatasime vaid kasvuhoonetes ringi, siis terve aia kohta ei oska arvamust avaldada. Igal juhul paistis see olevat suur. Kasvuhooned oli kenasti kujundatud. Silma jäi palju põnevaid taimi, mida Tartu botaanikaaias ei ole. Giid tutvustas omapäraseid taimi ja rääkis huvitavat juttu juurde.
Loomaaias olen käinud korra, kunagi 10 aastat tagasi, seega oli seegi käik nagu esmakordne. Imevahva ja armsa giidi Tatjana saatel jalutasime seal 2 tundi ringi. Nägime kakke ja kaslasi ja roomajaid ja ahve ja elevante ja… palju-palju toredaid elukaid. Täiesti hämmastav on näha lähimeetrite kaugusel loomi, keda sa oma elus ilmselt mitte kunagi vabalt looduses ei kohta. Laste küsimused ei lõppenud ega lõppenud. Kuigi lõpuks hakkas külm kõvasti näpistama, väitsid nad, et ei taha lahkuda. Väga tore oli!
(Meenuvad algkooli ajal kirjutatud kirjandid klassiekskursioonide kohta. Nagu oleks ühe samasuguse just kirjutanud.)
Kui buss võttis suuna tagasi Tartu poole, jätsin lehvitades headaega ja astusin tagasi Tallinna kesklinna poole. Esmalt soojendasin end Stockmannis üles, helistasin S.-le, ja suundusin Virukasse. Seal läksin muidugi-muidugi Laseringi, mis üks viimasel ajal üks kindel koht, kus Tallinnasse sattudes lähen. Nii, sooduspakkumised… vaatame. Ei, seda ei taha, see ka huvi ei paku, ei kuula…. Oo, Pet Shop Boys “A Life in Pop”! Jeee! Väike rõõmutants, DVD kindlalt kaenlasse ja edasi filmide poole otsingule, mis paraku nulltulemusega lõppes. Enne kassasse minekut mõtlesin, kas peaks kampsuni eest lahti nööpima ja demonstratiivselt oma PSB T-särki ka näitama (nagu ükskord varem PSB plaati ostes). Seekord mitte.
Edasi raamatupoodi. Mis valik! “Tahaks k**** Jääääre saatel…” Misasja?! :D Nii, kaks uut raamatut Pegasuse väiksest sarjast – tahan. Olgu, raamatuid saan Tartus ka osta, ei hakka vedama. Kui just mõni pärl või eriti hea hinnaga teos silma ei jää.
Hetkel, mil kavatsesin S-le uuesti helistada, ilmuski ta välja. Tema soovitusel tellisin mustika tiramisu ja turgutuseks latte. Tiramisu maitses oivaliselt! Parim, mida söönud olen. Pärast jutuajamist kadusin tagasi raamaturiiulite vahele, kus veetsin poolt tundi pildiraamatuid sirvides. Miks nad ometi nii kallid on? Peab vaatama, kas raamatukogust saaks midagi laenata.
Ajavahemik kell 21.15-23.45 möödus tagasi Tartusse sõites, saatjaks mustav öö ja parim muusika punasest leierkastist. Ka lühiajaline ärakäimine tekitab Tartusse naastes tunde “Ma juba igatsen seda kohta…”
Pühapäev. Hommikukohvi tegin alles kell 17, kuigi ärkvel olen lõunast. Aga hommik kestabki just nii kaua kui ta kestab. Pealegi – ma jõudsin vahepeal veel magusasti tukkuda.