Hästi natukene on kurb. Et on reede õhtu ja ma olen üksi. Et ei ole hoopis peol või õues suve otsimas või kuskil.

Samas on hea meel, et nooremal õel sai ka ülikool lõpetatud. Ja et tal tuleb suurepärane suvereis.

Homme olen Seal’i kontserdil, jaa. See on kindlasti ilus ja hea. Muusika on alati hea ravim.

Paar päeva eemalolekut Tartust ka jälle. Ehk leevendab kuskilt otsast igatsust. Kuigi – otsisin kaks võõramaks jäänud sõbrannat üles ning unustades oma vahepealsed tundlemised, on taas tore.

Aga. Ikka see aga. Tuleb uuesti peale. Kurb on. Ja ei saa öelda kah.

Uuel nädalal algab uus elu(etapp). Omaette elu.

Nüüd ju läheb paremaks?